Pornograafiliste teoste levikut piirav seadus, mille alusel kohtuprotsess algatati, defineerib pornograafiat “kujutamisviisina, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob”.

Seda definitsiooni lugedes tekib küsimus, et kas kunstiliselt välja peetud, esteetiliselt aktsepteeritav kujutamisviis, mis ülevalt ja aupaklikult muidu jälestusväärseid toiminguid kujutab, on kuidagi õigustatum, lubatavam kui nende toimingute jälestusväärsust paljastav kujutusviis?

Küsimuse piltlikustamiseks meenutagem antiikmütoloogiast tuntud armusuhteid, olgu selleks siis lugu Europest, kes end härjal võrgutada lasi või printsess Ledast ja temasse öö varjus sisenenud vägistaja-luigest. Ärme unusta ka peajumal Zeusi armukadedat abikaasat Herat, kes ühtlasi juhtus olema Zeusi lihane õde. Neid tegelasi ja motiive on ohtralt kujutatud klassikalises kunstis, poeemides, muusikateostes. Nende lugude keskmes olev ebardlik seksuaalsuhe on üdini jälestusväärne, selle kujutamist keelduksime pidamast kuidagigi aktsepteeritavaks, kui tegemist poleks antiikkultuurist tuttavate ja kõrgkultuuris juurdunud tegelaste ja lugudega.

Meie valmidus lülitada oma jälestusinstikt välja ning loobuda vaidlustamast seda, mida peame kultuurseks või seostame klassikalise, kanoonilise kunstiga, demonstreerib meie jälestustunde treenitavust, tingitavust ning ühtlasi (kõrg)kultuuri enda moraalset vastuoksust.

See tõdemus viib tagasi küsimuse juurde, et miks siis ometi on jäledate tegude realistlik, jälestust tekitav ja seega moraalses plaanis justkui õiglasem kujutusviis seadusega keelatud? Ehk seetõttu, et nii poliitikud, kapitalistid kui kultuuriinimeste peavool on taibanud, milline tohutu võim peitub kõrge ja madala kultuuri kujutusviisi põhises vastanduses.

Selle vastanduse kadu või hägustumine vähendaks võimalusi juhtida masse ja nende jälestusinstinkte. Jälestustunne või selle puudumine on aga tugevam regulaator kui ükski seadusepügal. Kes küll oleks nii rumal, et sellisest võimust loobuda?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.