"Me vähendame kõrgemate riigiteenistujate palgakasvu täpselt samamoodi, nagu me tegime valitsuses varasema otsusega. Ma imestan, et seda ei ole välja lekkinud, aga selle otsuse me tõesti oleme teinud," ütles Michal.

Ta märkis, et kohtunikud juba avaldasid pahameelt, sest eeldasid, et see tõus tuleb. 

"Nüüd peab ilmselt riigikogu seda hindama hakkama, sest palgakäärid kohtunike, riigikogu liikmete, ministrite ja komisjoni esimeeste vahel on juba üsna paigast ära. Ministrid teenivad vähem kui komisjoni esimehed, kuigi vastutus ja vahel ka töökoormus on täiesti erinevad. Nii et selle palgatõusu me lükkame edasi või õigemini vähendame tõusunurka, nii on vist korrektne öelda," sõnas Michal.

Eelarvest üldiselt rääkides rõhutas peaminister, et valitsuse plaan on teha ära lubatud kärbe.

"Me oleme nüüd kolm aastat kümme protsenti kärpinud – erandiks on olnud pensionid, õpetajad, kaitsevõime ja politsei – ning vähendame poole protsendi võrra defitsiiti, nagu Eesti Pank ja eelarvenõukogu on soovitanud," ütles Michal.

Ta ütles, et kui  järgnevad valitsused vähendavad samamoodi poole protsendi kaupa defitsiiti, siis püsib võlakoormuse kasv kontrolli all ja eelarvega saab lõpuks tasakaalu.

Peaministri sõnul on aktsiisitõusude ärajätmine alati võimalik. 

"Aktsiisitõusu võib alati ära jätta, sest maksumaksja jaoks soodsamate muudatuste tegemisel ei kehti kuue kuu etteteatamise reegel. Sarnaselt jätsime ka eelmisel korral aktsiisitõusu vahetult enne ära," ütles Michal.

Saatejuhi küsimusele, kui realistlik on võimalus, et see läheb riigikogust läbi, vastas peaminister, et see sõltub sellest, milline on kütuse hind järgmisel kevadel. 

Kõrgemate riigiteenistujate palgad on indekseeritud, kuid 2023. aastal vastu võetud seadusemuudatusega pidurdati nende palgatõusu ajutiselt poole võrra, et säästa nelja aastaga 20 miljonit eurot. 2028. aastal pidanuks seadusemuudatuse eelne olukord taastuma.