Möödunud suvel lasi Tallinn linnaruumis sodimise vähendamiseks viiel kunstnikul maalida kuus seinamaalingut. Nüüd on aga grafitikunstnik PASR asunud neid üle joonistama.

Tänavakunstnik Sirla sõnul on olukord Tallinnas tekkinud sellest, et linn on kehtestanud nulltolerantsi igasuguse kunsti suhtes avalikus ruumis, mis on sinna tekkinud omaalgatuslikult. 

"Nüüd on linnavalitsus otsustanud, et nad tahavad kuidagi seda tasakaalu tagasi tuua. Seda on siis tehtud mitte läbi selle, et toetada seda iseseisvat kunstiliikumist, vaid tehes neid ametlike kavandikonkursse," ütles Sirla.

Eesti kunstiakadeemia (EKA) dotsent Kert Viiart-Õllek märkis, et Põhja-Tallinna linnaosavalitsus on valinud laisa lahenduse, kus proovib miinimumeelarvega saada head lahendust. "Nagu näeme, tekitati uus probleem. Grafiti on alati illegaalne olnud, ta on väga suur osa linna subkultuurist. Paratamatult ta jääb," lisas ta.

Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme (KE) sõnul loodab linn siiski teha tänava- ja grafitikunstnikega koostööd. 

"Mille vastu me tõesti oleme, on see, et kui linnaruumi reostatakse näiteks ebatsensuursete väljendite, piltidega või ka lihtsalt sodimisega. Meie soov on mitte üle maalida lihtsalt, aga teha koostööd," rõhutas Haukanõmm.

Sirla sõnul koostöösoovi Tallinna linnalt näha pole. Pigem jätab olemasolevate tööde ületegemine grafiti ja tänavakunsti vastu võitlemise mulje. 

"Tallinna ja Tartu peamine erinevus on omatekkelise kunsti toetamine või siis ülevärvimine," lausus Sirla. "Tartus on väga palju töid, mis on tehtud ilma loata, aga samas nad on seina peal olnud juba üle kümne aasta. Meil on õnneks väga palju tänavakunsti tänu sellele, et seda ei ole üle värvitud."

Kunstiteadlane Aleksander Metsamärt märkis, et kui Tartus töötavad tänavakunstnikud enamasti  šablooniga, siis Tallinnas pigem vaba käega. 

"Selles valguses on väga mannetu, et Tallinna linnavalitsus räägib sodimisest. Tegelikult see on ju meie oma linna kultuur. Kuigi samas teisalt on ka väga mannetu PASR-i käitumine. Samas ei saa midagi öelda – linnavalitsus ei suhtu just kunstnikesse hästi või respektaablilt," rääkis Metsamärt.

Haukanõmme sõnul on see ekslik arvamus, et linn võitleb mõne kunstistiili vastu. Küsimus on tema sõnul selles, kas teos sünnib seina omanikega kokkuleppel ja sellega austatakse teiste kunstnike loomingut. 

Viiart-Õlleki sõnul võiks muret leevendada legaalse loomepinna juurde tekitamine või ka otsus kõrvaldada grafitid koos majaomanikega illegaalselt pinnalt kiiresti. 

"Saame ka mõelda nagu rohkem arhitektuursemaid või linnaplaneerimise lahendusi, kas me paneme mingid ronitaimed sinna, kui see on võimalik vastavalt sellele keskkonnale. Ma arvan, et see hoiab paremini eemale need joonistajad kui see üle värvida või teha sinna joonistus peale," ütles Viiart-Õllek.