Esmaspäeva hommikul tabas Venemaa ründedroon Bandero Harkivi Saltivka linnaosas elumaja. Äsja oli see korter. Keegi elas siin, pere... Õnneks ei saanud keegi siin surma, aga 48 inimest sai haavata, nende hulgas ka kümme last.

"Kokku purunes või sai kahjustada 980 akent 28 naabermajas. See näitab, kui tugev oli plahvatuse lööklaine," selgitas humanitaarabi koordineerimiskeskuse juht Jevhen Koljada.

Korter, kus Olga elas koos oma 90-aastase emaga, asus plahvatuse epitsentris. Nüüd püüab ta päästa seda, mida veel päästa annab.

"Meile öeldi, et inimesed viivad asju välja, igaüks võtab kaasa selle, mida suudab. Saime kätte mõned riided ja veel midagi. Tegelikult pole mul raha… Mu auto on samuti täiesti puruks ja ma ei tea, mida teha. Ilma autota on praegu väga raske, saate aru…" rääkis Olga.

Autot on vaja eelkõige selleks, et ema arsti juurde viia. Praegu on Olga ja tema ema majutatud ühiselamusse.

"Meil pole raha, et kallist korterit üürida. Siin on praegu väga palju ümberasustatud inimesi ja vabu kortereid peaaegu pole. Ehk leiab kellegi, kes annaks korteri kasutada ainult kommunaalkulude eest. Meil on kahe peale ainult minu ja ema pension – kokku 200 eurot. Nii et saate ise aru…" lisas Olga.

Selliseid inimesi nagu Olga ja tema ema on Harkivis kahjuks üha rohkem.

"Kahjuks on meil praegu 160 000 inimest, kes on jäänud koduta. Meil on umbes 10 000 elumaja, mis on saanud kahjustada, tõsiselt kannatada või täielikult hävinud. Samas oleme sõja jooksul suutnud taastada ligi 4000 maja," nentis Harkivi linnapea Ihor Terehhov.

Need majad said rängalt kannatada juba sõja alguses. Nüüd on elanikud hakanud tagasi pöörduma, kuid keegi ei tea, kui kauaks.

"Me kardame, aga kuidagi peab ju elama. See on meie kodu. Minu kodu. Olen siin sündinud ja üles kasvanud. Olen juba 40-aastane," ütles Vladislav.

Harkivi Pjatõhatkõ linnaosa asub rindest umbes 20 kilomeetri kaugusel. Sinna jõuavad sageli Venemaa FPV-droonid ja fiiberoptilise juhtimisega droonid.

"Meil on see vist juba kevadest saadik nii olnud. Droonid lendavad siia ja autod saavad väga palju kannatada. Mina elan Bolšaja Danilovka kandis, natuke kaugemal. Sinna sellised droonid ei jõua. Aga siia jõuavad – siin on rinne juba väga lähedal," rääkis Karina.

"Olin hiljuti lähetuses Hersonis, kus samuti valmistutakse evakuatsiooniks. Nägin oma silmaga, kuidas terve linn on võrkudega kaetud. Väga ei tahaks, et Harkiv hakkaks samamoodi välja nägema. Kuid inimeste turvalisus peab olema esmatähtis," märkis Koljada.