Leht: rahvastikuregistris nuhitakse ebaseaduslikult inimeste andmetes
Märtsist hakkas eesti.ee süsteemis tööle andmejälgija teenus, mille kaudu kasutajad saavad vaadata, mis asutused on nende kohta rahvastikuregistris päringuid teinud.
Eesti Päevaleht kirjutab, et töötukassa, e-tervise süsteem, notarid ja paljud teised rikuvad seadust, küsides rahvastikuregistrist inimeste kohta õigusliku eesmärgita andmeid.
Nimelt tulevad kellegi kohta päringut tehes kaasa ka seotud isikute ehk vanemate, laste, abikaasa ja eestkostetavate nimed ja isikukoodid.
Kui siseneda portaali andmejälgija lehele, vaatab sealt vastu kummaline pilt: e-tervis või töötukassa on teinud su kohta mitu päringut, kuigi viimast arsti või töötukassa külastust ei suuda sa ise meenutadagi ning päringu põhjusena on kirjas "isiku laiendatud info päring isikukoodi järgi", kuid see on ebaseaduslik.
Automaatpäringu teeb arvuti ning info, mis ebaseaduslikult kätte saadakse, on nimi ja isikukood, samas andmeid ei kasutata küll kurjasti ära, aga kui samasuguse õigusliku eesmärgita päringu teeks eraisik, siis teeks andmekaitse inspektsioon talle kuni 1200-eurose trahvi. Kui sellise lubamatu päringu teeks juriidiline isik, oleks trahv 32 000 eurot ning trahvisumma oleneb andmete hulgast ja nende kasutamise eesmärgist.
Rahvastikuregistri laiendatud päringut saavad teha sajad ettevõtted ehk tuhanded kasutajakontod, kuid kui paljud neist teevad õigusliku eesmärgita päringuid, ei ole teada.
"Tänu andmejälgijale on selgunud, et paljude asutuste infosüsteemid võimaldavadki ainult laiendatud päringut ka nende teenuste puhul, mil tegelikult seotud isikute andmeid vaja ei ole. Asutused, kus see probleem on ilmnenud, on juba hakanud oma infosüsteeme parandama," ütles andmekaitse inspektsiooni pressiesindaja Maire Iro.
Tema sõnul täpset ülevaadet sellest, kui paljudel asutustel selline probleem on, inspektsioonil ei ole, kuid oma päringuid on hakanud üle vaatama kohalikud omavalitsused, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda ning notarite koda.
Toimetaja: Marek Kuul