"Täitmisregistrile juurdepääsu peatamine on rahapesutõrje tõhusust tugevasti pärssinud. Riik ei tohi olla aeglane, kui must raha seda ei ole," ütles rahandusminister Jürgen Ligi (RE).

Muudatuste üks ajend oli õiguskantsleri hinnang, mille kohaselt ei olnud riigi ligipääs pangaandmetele seaduses piisavalt selgelt reguleeritud. Nüüd on seaduses üheselt mõistetavalt kirjas, millistel juhtudel, milliseid andmeid ja mis kanalite kaudu küsida võib. Iga päring peab olema põhjendatud, kõikidest päringutest jääb logi, mida saab hiljem kontrollida.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) peatas möödunud aasta suvel täitmisregistri vahendusel päringute tegemise maksu- ja tolliametile (MTA) ning rahapesu andmebüroole (RAB) seniks, kuni igaüks neist on veenvalt kinnitanud oma tegevuse vastavust uutele rangetele reeglitele.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas möödunud aasta suvel kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused kohase õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi.

Pakosta: Eesti on ainus riik, kus selline kiirtee rahapesu tõkestamiseks on

Pakosta ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et neljapäeval heaks kiidetud eelnõu teeb korda terve aasta jooksul jutuks olnud ja korrast ära olnud asjad.

"Kui rahapesu andmebüroo soovib seda lihtsat "toru" pangakontode vaatamiseks kasutada, siis ta peab kõigepealt tegema ikkagi haldusakti, ta peab selle ära põhjendama, mis on kahtlused. Ja inimesel tekib ka võimalus haldusakti vaidlustada," ütles Pakosta.

"Me saame siin ära kasutada digiriigi võimalusi nii rahapesu tõkestamiseks kui ka terrorismi tõkestamiseks. Eesti on ainuke riik Euroopas, kus selline kiirtee rahapesu tõkestamiseks olemas on. Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus näeb tegelikult ette ainult seda, et rahapesu andmebüroo tüüpi asutused tohiksid kiiresti vaadata ainult seda, millised pangakontonumbrid või hoiulaeka numbrid konkreetsel inimesel või ettevõttel on. Aga meie kasutame ära digiriigi võimalusi ja teeme selle hästi kiireks, aga samal ajal me ikkagi tagame ka selle, et seal on usaldusväärsus. Inimesed teavad, kuidas nad saavad vaidlustada, andmejälgijas saab näha, et sinu andmeid on vaadatud ja see arutelu riigikogus kindlasti jätkub. Ka mina arvan, et andmejälgijast peaks inimene kiiremini teada saama, et tema andmeid on vaadatud," rääkis Pakosta.

Rahandusministeerium: kiirem andmevahetus aitab vähendada kelmuste kahju

Neljapäeval heaks kiidetud seadusemuudatustega eelnõu ei anna rahandusministeeriumi sõnul maksu- ja tolliametile ega rahapesu andmebüroole (RAB) uusi õigusi pangasaladusega kaetud andmete saamiseks. "Need õigused on asutustel juba kehtiva seaduse alusel olemas. Muudatus sätestab selgelt, et andmeid võib küsida ka läbi täitmisregistri – turvalise ja logitud kanali kaudu," seisis rahandusministeeriumi teates.

"MTA puhul täpsustub õigus küsida pangaandmeid maksumenetlustes, seda juhul, kui MTA pole saanud neid andmeid kätte andmesubjektilt küsides," teatas ministeerium.

"Rahapesu andmebüroo jaoks on rahapesu kahtluse operatiivne analüüs üks peamisi töövahendeid ja ilma selleta ei ole võimalik tõhusalt kuritegevust tõkestada. RAB-i tehtud pangakonto päringu kohta saab inimene teavituse viie aasta möödudes, kui see ei takista kuriteo avastamist või tõkestamist või kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi," seisab teates.

Rahandusministeeriumi sõnul on sarnane ligipääs finantsandmetele olemas enamikus Euroopa riikides, sealhulgas Soomes, Rootsis ja Saksamaal. "Eesti liigub samas suunas, et tagada võrdne võimekus rahvusvahelise kuritegevuse tõkestamisel."

"Kui riik saab info kätte alles päevade või nädalate pärast, on raha juba kadunud. Kiirem ja selgem andmevahetus aitab peatada või vähendada kelmuste, rahapesu ja maksupettustega tekitatavat kahju," seisis rahandusministeeriumi teates.