Kaupo Meiel: vaimulikud, filmid ja meie igapäevane õudus ({{commentsTotal}})

„Vaimulikud ja õudusfilmide festivali korraldaja võiks leida ühise keele, võttes lähtekohaks Igor Volke arvamusavalduse Maalehest, milles ta teatas, et Jeesus Kristus võis olla tulnukas,“ märgib kirjanik Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Reedel algab Haapsalus kolm päeva vältav õudusfilmide festival, mida varemgi olen mõõdutundetult kiitnud ja ma ei näe põhjust seda traditsiooni muuta.

Kõigepealt muidugi see, et Haapsalu on täiesti geniaalne paik õudusfilmide masslinastamiseks. Sadade õõvateoste tegevuspaik on unine väikelinn, mille väikekodanliku pealispinna all peidavad end kohutavad saladused ja mille puukuurides ihuvad terariistu kirve-, matšeete- ja peitlimõrvarid. Haapsalu on väga idülliline ja kaunis ning on lausa ime, et selle elanikud üldse magada julgevad. Kõik on sedavõrd kena, et hirm tuleb peale.

Seekordne HÕFF paistab taaskord silma sellega, et nihutab jõuliselt õuduse all mõistetava nähtuse piire. Ehe näide selle kohta on Elem Klimovi sõjafilm „Mine ja vaata“, mida mina nägin esimest ja loodetavasti viimast korda umbes kolmkümmend aastat tagasi, aga paljud stseenid on jätkuvalt meeles ja sügav kahetsus- ning hirmutunne, mida linateos minus tekitas, pole siiani kuhugi kadunud.

„Mine ja vaata“ peategelased pole limakoletised ega ka noakinnaste ja triibulise sviitriga müstilised mõrvarid, vaid täiesti tavalised inimesed ja täiesti tavaline sõda. Päriseluski pole hirmus mitte see, mida mõni osav ja fantaasiarikas režissöör välja nuputada suudab, vaid see, milliseks sõda täiesti korralikud ja intelligentsed inimesed muudab. Režissöör Peeter Simm ütles tabavalt, et mistahes triller on „Mine ja vaata“ kõrval kissell.

Teine linateos, mis esmapilgul mitte kuidagi ei tohiks õudusfilmide festivali kavas kohta leida, on üllatuslikult Mati Põldre noortefilm „Kevad südames“, milles kõlab noore Toomas Uibo kaunis lauluhääl. Muidugi, noorus on kole aeg ja selle üleelamine väga keeruline, aga vahest mitte nii kole, et see päris õudne oleks. „Kevad südames“ seanss osutab eelkõige suurepäraselt, et filmifestivali tegijad ei võta ei üritust tervikuna ega žanri kitsamalt ülemäära tõsiselt. Õõvafilmide ja hirmukirjanduse kõige suurem oht ongi totraks muutumine ja seda põhjustab enamasti just nimelt liigne tõsidus.

Hirmutundega mängimine on vabastav täpselt samal moel kui naer võib olla vabastav. Igapäevaelus leidub pealegi õudust palju enam kui mistahes hirmufilmis. Šoti näidendi needus räsis Linnateatrit. Haritud ja targad inimesed joovad kloori ja silitavad hea õnne ootuses kivikesi. Õudusfilmide stsenaristid töötavad peavoolumeediale vastanduvates portaalides. Peaminister jätkuvalt Jüri Ratas. Õudne!

Tänavuse HÕFFi muudab eriliseks seegi, et tahtliku või tahtmatu turundustegevuse tagajärjel asus festivali vastu üles grupp Haapsalu vaimulikke, kes pöördusid aprilli algul Haapsalu linnavalitsuse ja volikogu poole ettepanekuga mitte toetada linna rahaga õudusfilmide festivali, vaid kaaluda selle asemel näiteks kohaliku muusikahariduse toetamist. Siinkohal võiks muidugi küsida, et vahest ei tohiks kirikutele raha anda – pigem toita selle eest lapsi ning istutada puid –, kuid see oleks puhas demagoogia.

Neil päevil esines grupp Haapsalu vaimulikke uue pöördumisega, milles muu kõrval seisis, et „HÕFFi püütakse näidata kena kultuuriüritusena, mille toetamine oleks justkui avalik huvi. Tegelik mõju on aga mitmekülgselt halb.“ Tsitaadi lõpp.

Kirjanik Andrus Kivirähk teatas vaimulike esimese pöördumise peale Naistelehes, et kirikutegelased võiksid enne festivalide keelamist oma seintelt koristada risti löödud laiba.

Kivirähk suhtub kirikusse teadagi destruktiivselt, aga lammutamist ja vimma on meie ühiskonnas ju niigi palju ning edasi need meid ei vii. Seetõttu võiksid vaimulikud ja õudusfilmide festivali korraldaja leida hoopis ühise keele, võttes lähtekohaks Igor Volke arvamusavalduse Maalehest, milles ta teatas, et Jeesus Kristus võis olla tulnukas.

Niisiis on kirikutel ja õudusfilmidel päris suur ühisosa. Soovitan omalt poolt kõigil vaimulikel külastada HÕFFil linastuvat Ridley Scotti sügavalt kristlikku filmi „Alien“ ehk „Tulnukas“.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: