Eesti ja Hiina uuendasid hariduskoostöö kokkulepet
Eesti ja Hiina sõlmisid uue haridusalase koostööprogrammi aastateks 2017-2022, lepe puudutab üliõpilasvahetust ja stipendiumide pakkumist, vastastikust keele, kultuuri ja ajaloo õpetamist ning noortevahetust.
Haridusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe märkis, et koostöö Hiinaga on viimastel aastatel hoogustunud.
"Suure sammu tegime kaks aastat tagasi, kui Eesti ja Hiina vahel allkirjastati kõrghariduse diplomite ja kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mida ülikoolid olid pikisilmi oodanud," ütles Lepajõe.
Tema sõnul saab Hiinas õppida eesti keelt juba kahes kohas. "Eestis pakuvad hiina keele õppimise võimalust lisaks kahele ülikoolile ja keeltekoolidele ka kümmekond üldhariduskooli," märkis Lepajõe.
Uue leppe kohaselt eraldab Hiina igal aastal Eesti kandidaatidele kolm riiklikku stipendiumi õppimiseks Hiina kolledžites või ülikoolides bakalaureuse, magistri- või doktoriõppes.
Eesti pakub igal aastal kolm samaväärset stipendiumi Hiina kandidaatidele. Lisaks eraldab kumbki riik teisele ühe oma keele ja kultuuri suvekursuse stipendiumi igal aastal.
Noortevahetuse soodustamiseks kutsuvad mõlemad riigid noortedelegatsioone nädalasele visiidile.
Eesti ja Hiina uus haridusalane koostööprogramm tugineb 1993. aastal sõlmitud kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö lepingule.
Eestis saab hiina keelt ja kultuuri süvendatult õppida Tallinna ülikoolis, hiina keelt Tartu ülikoolis ja mitmes keeltekoolis.
Hiina keele ja kultuuri keskusena avati Tallinna ülikoolis 2010. aastal Konfutsiuse instituut.
Eesti üldhariduskoolides õpib 2016/2017. õppeaastal hiina keelt kokku 234 õpilast.
Hiinas saab eesti keelt õppida Pekingi välisõpingute ülikoolis, kus alates 2011. aastast töötab Eestist lähetatud lektor. Eesti keele õpet on alustamas ka teine ülikool (Beijing International Studies University).
Hiinast pärit välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolide tasemeõppes on tõusnud 2016/2017. õppeaastal 109 üliõpilaseni.
Toimetaja: Marek Kuul