Rain Kooli: EV46 ({{commentsTotal}})

Ei hakka üldse salgama – mul on täna sünnipäev. Ja kui juba salgamatuseks läks, siis olgu ka öeldud, et saan 46-aastaseks.

Hommikul selle peale mõeldes sain ma korraga aru ühest asjast.

Mul on eluaastaid nüüd täpselt sama palju kui formaalselt 100. iseseisvusaastat tähistaval Eestil ilma sõja või okupatsioonita veedetud aastaid kokku.

46 aastat. Inimelu kohta juba täitsa kobe, aga ühe iseseisvuse kohta päris vähevõitu. Isegi ehmatavalt vähe.

Aga pole hullu. Olles siin nüüd niimoodi varakeskealised omavahel, on mul hea võimalus jagada iseseisva Eesti riigiga kogemusi sellest, mida mina 46 eluaasta jooksul õppinud olen.

Esiteks – ei tasu tühja tõmmelda. Maailm on täis asju ja inimesi ja nähtusi, mille või kelle järele tahaks joosta või arust ära minna. Aga kuna arust ära olemine on staadium, mis ühel hetkel päris väsitavaks muutub, siis pigem pole mõtet. Eriti seetõttu, et kui piisavalt kaua arust ära olla, on tagasiminek juba keeruline.

Oma võitlused tasub hoolega valida. Mõistlik on vahet teha olulistel, põhimõttelistel võitlustel ja ebaolulistel. Põhimõttelisi võitlusi tuleb teinekord pidada ka siis, kui võidulootus on kesine, aga tähtsusetutesse pole mõtet ronida isegi siis, kui võit garanteeritud. Mõttetu vehkimine ja klähvimine kulutab meid ja niisama enda kulutamine on lihtsalt rumal.

Provokatsioonidele ei tasu alluda. See, mida rahulikumalt me suudame suhtuda nendesse, kes meie tasakaalu kõigutada püüavad, on meie sisemise kindluse näitaja. Meie sisemine kindlus – see tähendab rahu ja tasakaal – on aga kõige vundament ja selle puudumine enamuse maailma hädade alus.

Enda eest tasub hoolitseda, tervise eest eriti. Nii vaimse kui füüsilise. Tervisega on nii, et oh kui ahvatlev on langetada lõputult kõik need valikud, mis ta tuksi keeravad, aga ühel hetkel saabub ka kõige paadunuma enesehävitaja elus hetk, mil ta soovib, et ta poleks seda teinud. Treenida seega tasub, nii vastupidavust kui ka jõudu. Ning osavust. Aga alati tuleb meeles pidada, et jõud ilma empaatiata on julmus ja teadmised ilma tunnetuseta on targutamine.

Enda vastu tuleb aus olla. Nii oma tugevusi kui ka nõrkusi pole mõtet üle dramatiseerida, aga ka mitte eitada. Mõlemast – nii üledramatiseerimisest kui ka võitluslikust eitamisest – areneb pikapeale tava, mis esialgu on lihtsalt tobe komme, aga hiljem hakkab söövitama nii meid kui ka meie suhteid teistega.

Ning lõpuks – nii endale kui ka teistele tuleb osata ka halastada. Lõputu naba paigast pingutamine, liialdatud nõudmiste jada, kramplik kogu aeg millegi tegelikust ülema poole pürgimine lõpeb ühel hetkel halvasti. Evolutsioon on lihvinud kõik siin elus võimalikult tõhusaks ja evolutsiooni käigus on kujunenud nii, et igasugune areng toimub ainult pingutuse ja puhkuse vaheldumise käigus.

Seega – pingutagem ja puhakem, hea Eesti! Ning palju õnne meile kõigile koos kõigi meie 46 aastaga.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: