Pärnu kesklinna vanasadamas sildus üle mitmekümne aasta taas ristluslaev ({{commentsTotal}})

Pärnu kesklinna vanasadama kai renoveerimistööd on lõppenud ning esmaspäeval sildus seal üle mitmekümne aasta taas ristluslaev.

Pärnu Kesklinna silla äärde jääva sadamakompleksi arenduse esimese etapi võib lugeda lõppenuks - kai on renoveeritud ning valmis reisilaevu vastu võtma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oleme puhtalt kaubasadamast liikunud laiahaardelisemaks ja üritame kruiisilaevanduses või kruiisiturismi hulgas kanda kinnitada," selgitas AS Transcomi tegevjuht Kaspar Kokk.

Mõne aasta jooksul loodetakse välja ehitada ka sadama teenindus- ja elukvartal.

Esmaspäeva varahommikul randus aga Pärnus Briti reisikorraldaja Nobel Caledonia opereeritav Serenissima. Tegemist on 50 aastat tagasi Norras ehitatud laevaga, mis suviti seilab Euroopas ning talveperioodil soojemates vetes.

Laeva kapteni Etiene Bonacici sõnul on Serenissima eelis just tema väiksus - laev on vaid sada meetrit pikk ja tänu sellele pääseb alus ka näiteks Pärnu taolisesse väikesesse, kuid kapteni sõnul unikaalsesse sadamasse.

"Sellel on hea juurdepääs. Kui sõita sadamasse, võib näha kena liivaranda. Teisel pool on ilus roheline väli lehmadega. See on ilus. See on see, mida inimesed näha soovivad," rääkis Bonacic.

Serenissima pardal on sadakond reisijat Ühendkuningriigi erinevaist paigust. Paljudele saabujatele on Eesti uus kogemus, sest teatakse meie kohta pigem vähe ja loodetakse näha ja kogeda just siinset loodust.

"Ma olen alati tahtnud Eestit ja Lätit külastada, juba aastaid, viimased kümme aastat. Viimaks ometi suutsin oma abikaasat veenda, et just praegu on see võimalus ja me peame seda tegema," rääkis Woodbridge'ist pärit Keith Dares.

Serenissima saabus Pärnusse Riiast ja suundub edasi Kuressaarde.

Juba praegu on teada, et Serenissima saabub Pärnusse ka tuleva suvel, 20. augustil. Sadama esindajad teevad aga tööd, et suvepealinna leiaksid üles ka teised ristluslaevad.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: