Harno tahab käivitada veebinoorsootööteenuse, mille kaudu jõuda 15–26-aastasteni, kes ei õpi ega tööta või kellel on risk sellisesse olukorda sattuda. Teenuse eesmärk on noored haridusse või tööturule tagasi aidata.

Ehkki noorsootöötajad tegutsevad praegugi paljudes piirkondades ja lisaks on olemas mobiilne noorsootöö ja noortegarantii tugisüsteem, jääb harno andmetel märkimisväärne hulk tuge vajavaid noori tähelepanuta.

Need võivad olla noored, kes ei osale sündmustel, ei veeda aega ostukeskustes või parkides ega pruugi vastata ka heaoluspetsialistide kõnedele ja kirjadele. Küll aga suhtlevad nad tihti digikeskkondades: sotsiaalmeedias, veebimängudes, foorumites ja mujal.

Nüüd otsibki amet partnerit, kes aitaks veebi kaudu noorteni jõuda. Selle saavutamiseks peab ta tagama nähtava kohalolu noorte kasutatavates platvormides, nagu Discord, Tiktok, Instagram, Twitch, Reddit või ka mängukeskkondades, nagu Steam, Minecraft, Roblox või muud.

Harno haridusest ja tööturult eemal olevate noorte valdkonna peaekspert Olav Kersen ütles ERR-ile, et probleemsete noorte väljasõelumiseks mingeid keerulisi skeeme ei ole – tuge vajav noor on see, kes seda ise väljendab.

"Näiteks võib noor öelda, et ta ei viitsi koolis käia ja puudub tihti, et teeb mustalt juhutöid, et ta on akadeemilisel puhkusel, aga ei kavatse edasi õppida – need kõik on märgid sellest, et tegu võib olla sihtrühma noorega," selgitas ta. "Mingit isikustamist ega rahvastikuregistripõhist kontrolli ei tehta ja noor võib soovi korral jääda ka anonüümseks."

Iga noor, kellega veebinoorsootöötaja suhtleb, ei pea olema mittetöötav või mitteõppiv ning iga kontakt ei pea viima individuaalse, võrgustiku- või grupitööni. Seega eeldatakse, et kui veebinoorsootöötaja on nähtav ja tegus, siis jõuavad temani ka sihtrühma kuuluvad noored. 

Selle projekti käigus osutatakse teenuseid ainult digitaalsetes kanalites.

"See annab veebinoorsootöötajale võimaluse suhelda ühe päeva jooksul näiteks Saaremaa noorega Discordis, Narvast pärit noortega Minecraftis ja teha veel ka live'i Valga ja Tallinna noortega," sõnas Kersen.

Sihiks on 2500 noore toetamine

Kuna töö käib üle Eesti, peab veebinoorsootöötaja olema kursis piirkondlike võrgustikega, et suunata noort mõne kohaliku tugiteenuseni või anda talle infot, millised võimalused tema kodukandis leiduvad.

Seni on Eestis veebinoorsootööd katsetatud üksikutes piirkondades ja märksa väiksemas mahus, kui plaanitav projekt ette näeb, näiteks on Tartu linnas diginoorsootöötaja. 

"Kuna varem pole Eestis sellises mahus veebinoorsootööd tehtud ja pigem on seda osutatud ühe osana noorsootööst, siis terviklikku ja ühest kontseptsiooni hetkel ei olegi," sõnas Kersen, kelle sõnul antakse hanke võitjale üsna palju paindlikkust, kuidas teenust üles ehitada ja osutada.

Kui partneriga on käed löödud, paneb ta kokku tiimi, kes hakkab veebinoorsootööd tegema ning eesmärk on läbi järjepidevuse jõuda piisava nähtavuseni eri keskkondades, tekitamaks noortes äratundmist, et veebinoorsootöötaja poole võib oma murede ja küsimustega pöörduda.

Kersen tõi näiteks veebipolitseinikud, kellega on selline teadmine noortel juba tekkinud. Veebinoorsootöötajatelt oodatakse ka ennetavat tegutsemist, et saavutada nähtavus ja kontakt.

Veebinoorsootööga tahetakse jõuda paari aasta jooksul 2500 nooreni, kellel on põhiharidus, omandamata kutseharidus või üldkeskharidus ja vanuse poolest on peamine sihik 15–17-aastastel. Neist 65 protsenti peaks kuus kuud pärast temaga tegelemise lõppu olema oma eluga paremale järjele jõudnud. 

Veebinoorsootöötaja tegevus fikseeritakse ja seda jälgitakse kirjalikult. Tal tuleb koguda tegevuses osalevate noorte pseudonüümitud andmeid, ehkki nende hulk sõltub sellest, kui palju abisaaja on nõus enda kohta jagama.

Hanke eeldatav maksumus on 956 700 eurot.

Harno hindab, et 15–26-aastaseid noori, kes vajavad kohe või peatselt tuge, et haridusteed jätkata või tööturule jõuda, on Eestis ligi 20 000.