2023. aasta riigikogu valimistel osalesid 18-24-aastastest inimestest 46 protsenti. Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika lektori Alar Kilbi sõnul on noorte madalam valimisaktiivsus seotud ka sellega, et noored ei sõltu poliitilistest otsustest nii palju kui vanemad inimesed.

"46 protsenti on ühelt poolt vähe, kuid osalus valimistel kasvab vanuse kasvades — neil, kellel on kinnisvara, suuremad sissetulekud ja kooliealised lapsed, on poliitikas märksa rohkem kaalul, mistõttu nad ka huvituvad ja osalevad rohkem," ütles Kilp.

Ta lisas, et valimistest on noorte jaoks olulisem otsene osalemine poliitikas.

"Noorte jaoks on tähenduslikum selline poliitiline osalus, mis annab konkreetseid tulemusi. Esindajate — sealhulgas noorte kandidaatide — valimine ja huvide esindamine esindajate kaudu tundub noortele üldiselt liiga abstraktne, pikaajaline ning lahus konkreetsetest tulemustest," selgitas Kilp.

Tartu ülikooli Riigiteaduste Seltsi president Henry Härm ütles, et noored tajuvad poliitikat paremini, kui seda kajastab teine noor.

"Noort saab poliitikast kõige paremini kõnetada teine noor. Häda on selles, et neid noori poliitikuid, kes peaksid noorte probleemidega tegelema ja nende häält esile tõstma, on liiga ühetaolisi ja liiga vähe," rääkis Härm ning lisas, et esile kerkinud noorte poliitikute edu näitab seda, et nõudlus säravate noorte hingede järele on tegelikult olemas.

Noor sotsiaaldemokraat Romet Soer sõnas, et poliitikas on hakatud vaikselt aina rohkem noori kuulama.

"Areenile tuleb aina rohkem noorpoliitikuid, kes ütlevad otse välja, et neid huvitavad noorte mured — kui see trend jätkub, näeme selliseid poliitikuid veelgi rohkem," ütles Soer.

Härmi sõnul on noored tänu sotsiaalmeediale hakanud poliitikast rohkem mõtlema ja mõistavad üha enam selle olulisust.

"Noorte tähtsusest on poliitikas hakatud aina enam aru saama. See väljendub ka poliitikute sotsiaalmeediakäitumise muutuses — soovitakse kõnetada nooremat, kuni 26–30-aastast sihtrühma. Vanad reklaamivõtted enam ei tööta: pildid prügikastidel ja seintel kõnetavad pigem vanemaid inimesi ja pensionäre, noori saab kätte ainult tugeva kohalolekuga sotsiaalmeedias," selgitas Härm.

Sotsiaalmeedias figureeriv Isamaa noorpoliitik Sandra Laur sõnas, et parim viis noori kõnetada on rääkida nendega ausalt ja otse.

"Poliitikast tuleb rääkida inimkeeles. Liiga sageli kõlab poliitikute jutt nii kuivalt ja steriilselt, et isegi mina, poliitikahuviline inimene, hakkan haigutama," ütles Laur.

Tema sõnul on liiga palju poliitikuid, kelle seisukohad on nii hoolikalt poleeritud, et need enam ei eristu.

"Ollakse kõige poolt, mis on hea, ja kõige vastu, mis on halb — nii ebamäärast sõnumit ei saa isegi sisuliselt kritiseerida, mis võib olla eesmärk. Aga noored, ja mitte ainult noored, näevad sellest läbi. Ei tohiks peita end bürokraatliku keele ja poliitilise udu taha," sõnas Laur.

Kui viimastel riigikogu valimistel oli noorte aktiivsus 46 protsenti, siis neli aastat varem oli see vaid 35 protsenti. Kuigi aktiivsus kasvas kümnendiku võrra, näeb Eesti noorteühenduste liidu tegevjuht ja juhatuse esimees Helene Kristine Viita probleemi pigem usalduses.

"Küsimus ongi pigem usalduses — kas noor tunneb, et tema hääl päriselt midagi muudab," ütles Viita, lisades, et see ei ole ainult Eesti mure.

"Rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu järgi on noorte usaldus mitmete institutsioonide vastu kõrge, kuid erakondade vastu selgelt madalam kui näiteks teadlaste, kaitseväe või politsei vastu," lausus Viita.

Laur näeb arenguruumi ka koolide ühiskonnaõpetuses.

"Oluline on, milliste teadmiste ja harjumustega noored täiskasvanuellu jõuavad. Praegu õpetatakse ühiskonnaõpetust 12 klassi peale kokku umbes kolme-nelja aasta jagu — ma ei näe põhjust, miks see ei võiks kesta kuuendast klassist gümnaasiumi lõpuni, alates meediapädevusest kuni majandus- ja finantskirjaoskuseni," ütles Laur.

Soeri hinnangul on ühiskonnaõpetuse tase hea, kuid koolides on puudus tundidest, kus noor õppiks ennast poliitiliselt väljendama.

"Peamine probleem ei ole sisu — see on korralik. Probleem on, et noori see ei huvita ja see oleneb vägagi õpetajatest: peab olema huvitav õpetaja, kes julgustab noori ise mõtlema, näiteks poliitilistel simulatsiooni üritustel osalema," rääkis Soer.

Tema sõnul on lisaks puudus tundidest, kus noori julgustatakse väljendama oma enda arvamusi ja neid argumenteerima.

Eelmistel kohalikel valimistel tõusis 18–24-aastaste valijaskond 12 000 inimeselt peaaegu 16 000 inimeseni. Riigikogu valimistel on noorte valimisaktiivsus siiski madal, jäädes pidevalt alla 50 protsendi. Kohalikel valimistel on sarnane, kuid 2025 aastal tõusis pea 10 protsenti võrreldes 2021. aasta valimistega.