Viktor Trasberg: kindral Lee viimane sõda ({{commentsTotal}})

Viktor Trasberg on Tartu ülikooli majandusteaduskonna dotsent.
Viktor Trasberg on Tartu ülikooli majandusteaduskonna dotsent. Autor/allikas: erakogu

USA-s on läinud lahti kodusõjale pühendatud ausammaste mahavõtmine. Kindral Lee oli lõunaosariikide ehk Konföderatsiooni vägede ülemjuhataja, kelle ausammaste eemaldamine on nüüd käredal moel ette võetud. Tegemist on USA paarisaja-aastase sisekonflikti jätkumisega, mille eredaim episood oli ohvriterohke kodusõda 160 aastat tagasi.

1800. aastate alguses sai noore USA peamiseks ekspordiartikliks puuvill. Inglismaa tekstiilitööstuse tehnoloogiline areng muutis puuvillase riide tootmise odavaks ja laialdaselt kasutatavaks. 80 protsenti sealsest toorpuuvillast tuli aga Ameerikast. Kasvav eksporditurg, sobiv kliima ja suure koguse põllumaa olemasolu tõukasid omakorda tagant USA lõunaosariikide puuvillaplantaatoreid tootmist laiendama. Nimetatud põllukultuur nõudis aga tollal palju käsitööd, mis tekitas vajaduse massilise ja odava tööjõu järele. „Kuningas Puuvill“ oli peamine põhjus, miks orjatöö kasutamine USA lõunaosariikides 19. sajandi esimesel poolel järsult kasvas.  

Majanduslikus mõttes oli istanduste omanikele orjatööl põhinev puuvillakasvatus efektiivsem ja tulusam kui muu põllumajandus. Laiemas plaanis tõi see aga kaasa puuvillaosariikide mandumise võrreldes näiteks tööstuslike põhjaosariikidega, kus arenesid uued tegevusvaldkonnad ja kuhu saabus Euroopast uusi sisserändajaid. 

Antiik-Kreekas või Roomas muudeti orjadeks tavaliselt sõja kaotanud vastaspoole sõdurid. Orjastaatus ei laienenud aga orjade lastele, sest nemad ju sõda ei kaotanud. 

USA käsitleti aga orje kui alamat klassi ehk ka orjade lapsed pärisid sama staatuse. Neegerorje käsileti kui töövahendit, aga mitte kui valgetega võrdset inimest. Mentaalne õigustus leiti selles, et neegerorjade olukord Ameerikas oli palju parem kui samasugustel inimestel Aafrikas; seega võis orjapidajat käsitleda hoopis kui heategijat, kes hoolitseb orjastaatuses oleva inimese eest.

Kuna USA haaras üha uusi territooriume läänes, tekkis üle-eelmise sajandi keskpaigas ühiskonda lõhestav vaidlus selle üle, kas uutest osariikidest saavad orjandust lubavad või keelavad. Föderaalvalitsuse seisukoht oli, et uued osariigid saavad olla ainult orjapidamisest vabad; see aga ei meeldinud lõunaosariikidele, sest see vähendanuks nende mõjuvõimu keskvalitsuses. Samuti tekkis Ühendriikide sees väga jõuline liikumine orjapidamise keelamiseks kogu riigi territooriumil. 

Lõunaosariigid väitsid, et USA keskvalitsusel ei ole õigust sekkuda osariikide elukorraldusse ja traditsioonidesse, kuhu kuulus ka orjatööl põhinev majanduskorraldus. Keskvalitsus plaanis vastu seadusi, mis kohustasid orjad vabaks laskma ka lõunaosariikides. Selle ennetamiseks astus mitu osariiki USA-st välja ja lõi oma riigi ehk Konföderatsiooni. USA ühtse riikluse päästmiseks püüdis USA keskvalitsus allutada lõunaosariigid oma tahtele sõjalise jõu abil. Algas verine kodusõda, mis kestis aastatel 1861-1865.  

Põhja ja lõuna konflikti ei saa käsitelda lihtsustatult kui „pahad“ orjapidajad „heade“ orjuse vastaste vastu. See oli konflikt kahe maailmavaate ja majanduskorralduse vahel. Põhjaosariikide üldinimlik arusaam tunnustas inimeste ja rasside võrdsust; lõunaosariigid lähtusid arusaamast, et erineva nahavärviga inimesi saab kohelda erinevalt. 

Majanduslikus võtmes polnud lõunaosariikidest põhjale vastast ei rahvaarvu suuruse, majandusliku võimekuse ega moodsa tehnoloogi kasutamise poolest. Näiteks kasutati sidepidamiseks telegraafi ja toimus järsk kvaliteedihüpe tulirelvade efektiivsuses ja sõjapidamisvahendites.   Keskvalitsus suutis tõhusalt blokeerida lõuna rahvusvahelise toetuse ja majandussuhted, jättes selles rahvusvahelisse isolatsiooni.

Aga ka lõunal oli teatud eeliseid: põhjaosariikide vägede rünnakut käsitleti seal kui sissetungi nende iseseisva riigi territooriumile, mis andis sõdimiseks moraalse aluse. Samuti oli lõunaosariikide sõjaline juhtkond oluliselt kogenum ja võimekam tänu eelnevatele sõdadele Mehhikoga. 

Kindral Lee mälestussambaid käsitletakse seega kui sümbolit arusaamale, et erineva nahavärviga inimesed ei ole võrdsed. See on rassistlik seisukoht ning Konföderatsiooni ausammaste eemaldamine ongi sellise ideoloogia vastu suunatud aktsioon. 

Eesti elu ja tööturg on muutumas üha rahvusvahelisemas ja kirevamaks. Ka meil tuleb õppida erinevate inimestega koos elama ja suhtuma neisse võrdväärselt. Kusjuures juba välismaiste töötajate nimetamine „töökäteks“ on oma olemuselt rassistlik väljenduslaad. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: