Eestlaste reisid Egiptusesse on vähenenud 100 000 võrra ({{commentsTotal}})

{{1503495060000 | amCalendar}}

Eesti Panga andmetel on eestlaste reisimine Egiptusesse võrreldes 2008. aastaga langenud umbes 100 000 reisi võrra.

Kui 2008. aastal tehti Eestist Egiptusesse 113 795 külastust, siis aastal 2016 oli see arv 9283.

Eesti turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus ütles ERR-ile, et 2008. aastal oli Egiptuses sihtkohtadeks nii Sharm el Sheikh kui ka Hurghada, 2016. aastal ainult Hurghada.

Luguse sõnul oli 10 aastat tagasi kogu reisiturg teistsugune. "Egiptus oligi ülipopulaarne talvesihtkoht. Neid on tänapäeval lihtsalt rohkem, turg on arenenud, tooteid on rohkem," selgitas ta.

Sügisest taastub ka Sharm el Sheikh reisisihtkohana. "Praegu on juba näha esimesel poolaastal nii Hurghada tõusu ja reisikorraldajad ütlevad, et päris aktiivne broneerimine on olnud talvereisidele mõlemasse sihtkohta," sõnas ta.

Alternatiivsed sihtkohad Egiptusele on Luguse sõnul olnud Kanaari saared, aga ka sihtkohad Aasias ja Ameerikas. "Maailm on läinud aina väiksemaks ja kättesaadavamaks," ütles Lugus.

Reisiagentuuri Estravel turundusdirektor Airi Ilisson-Cruz ütles ERR-ile, et Egiptusesse reisimine hakkab taas hoogu koguma.

"Talvehooajal on vähe sihtkohti, kuhu saaks Eestist lühikese lennuajaga ja kus oleks kindla peale soe. Egiptuse alternatiivina on kasvanud Araabia Ühendemiraatide, Kanaari saarte ja Aasia külastamine. Eesootaval talvehooajal on aga Egiptus taas väga populaarne. Lisaks Hurghadale on Eestist algavate puhkusereiside valikus tagasi Sharm el Sheikhi kuurord ja Estraveli suvine statistika näitab, et talvehooajaks ette ostetud puhkusereiside edetabelis on Egiptus taas kolme populaarsema sihtkoha hulgas," rääkis Ilisson-Cruz.

Eesti Pank on andmed leidnud statistiliste mudelite abil, mille sisendiks on anonüümse mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmed reisijate liikumise kohta üle Eesti riigi piiri.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Allan Rajavee



uudised

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: