Video: Tõniste juhatas esmakordselt EL-i rahandusministrite kohtumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1499777700000 | amCalendar}}
Foto: EL-i nõukogu.

Rahandusminister Toomas Tõniste juhatas kolmapäeval esmakordselt EL-i eesistumise raames Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumist ECOFIN.

Enne koosolekut andis minister Tõniste ajakirjanikele ülevaate Eesti eesistumise prioriteetidest, kuid poliitiku halb inglise keel ja konarlik väljendusviis on pannud Eesti meedia küsima, kas minister oli oma kommentaari pähe õppinud.

Rahandusministeeriumi teatel esines Tõniste kohtumisele saabudes koosoleku eesistujana ettevalmistatud sõnavõtuga, kus andis ülevaate kohtumise päevakorrast ja eesmärkidest.

"Tegemist on tavapärase nn doorstep formaati lühikese kõnega. Seda kasutab enamik ministreid enda esindatava maa eesmärkide ja tegevusplaani tutvustamiseks. Ministri pöördumise eesmärk oli anda rahvusvahelisele meediale teada Eesti prioriteetidest finants- ja maksupoliitika valdkonnas. Selleks on Euroopa finantssektori tugevdamine, maksupoliitika moderniseerimine ning Euroopa Liidu 2018. aasta eelarves kokkuleppele jõudmine," selgitas ministeerium.

"Eriliseks tegi olukorra, et meie minister juhatas esimest korda eesistujana ka rahandusministrite kohtumist ning tema sõnumid on seetõttu ka kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all."

Ministeeriumi kinnitusel ei olnud Tõnistel kohtumise eel seekord ajakirjanike küsimustele vastamiseks aega ja võimalust.

Mitmed ministrid andsid parlamendi ees aru

Lisaks Tõnistele andsid teisipäeval Euroopa Parlamendi ees aru Eesti eesistumise prioriteetidest teisedki ministrid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kandis parlamendis ette mõtteid liidu kaubanduspoliitika arendamisest.

"Pöörame erilist tähelepanu kindlustamaks, et Euroopa kaubanduspoliitika on vastutustundlik. Kahepoolsed lepped parandavad EL-i ettevõtete ja nende toodete ligipääsu välisturgudele, panustades seega Euroopa majanduskasvu ja luues kodus uusi töökohti," kõneles Palo.

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika on teadagi koormatud rohkete tehniliste nüanssidega. Keskkonnaminister Siim Kiisleri meeskond kandis hoolt selle eest, et ministril oleks keerulistele küsimustele vastamiseks alati võtta õige paber, mistõttu tuli mõnel saadikul oma küsimusele vastust veidi oodata.

"Muidugi me osaleme Malta konverentsil "Meie ookean". Nõustun, et on prognoosid, mis ütlevad, et kui me samas tempos jätkame, siis võib peagi ookeanis olla rohkem plastikut kui kalu," rääkis Kiisler.

Parlamendis oli ka maaeluminister Tarmo Tamm. "Inimkonna saatus sõltub suuresti sellest, mis toimub maapinna ülemises 20 sentimeetri paksuses kihis. Seetõttu soovimegi eesistujana põllumuldade kaitse ja kasutamisega seotud väljakutsete teema tõstatada," kõneles ta.

Rahandusministrite kohtumisel keskenduti finantssektori tugevdamisele

Rahandusminister andis ECOFIN-i kohtumisel ülevaate Eesti eesistumise prioriteetidest finants- ja maksupoliitika valdkonnas. Lisaks jõudsid ministrid kohtumisel kokkuleppele tegevusplaanides, mis puudutavad kapitaliturgude liidu loomist, viivislaenude käsitlemist ning maksusüsteemi läbipaistvamaks muutmist.

Tõniste ütles kohtumise järgsel pressikonverentsil, et õhkkond oli konstruktiivne ja koostööle avatud.

"Nõukogu leppis kokku 14 meedet viivislaenudega tegelemiseks. Viivislaenud on täna oluline probleem - neid on EL-is hinnanguliselt ligi 900 miljardit ehk 6,4 protsenti EL-i sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Seni on neile lähenetud peamiselt riiklikul tasandil, kuid tegelikult vajab see küsimus kollektiivset lähenemist. Seda me püüamegi edaspidi saavutada," rääkis Tõniste.

Ta lisas, et mitmetasandiline tegevuskava võimaldab muuta finantssüsteemi tugevamaks ja ennetada halbade laenudega seotud probleeme tulevikus.

Kokkulepitud meetmed hõlmavad tõhusamat pangandusjärelvalvet, selgemat maksejõuetuse ja võlgade tagasinõudmise raamistikku ning panganduse restruktureerimist.

Veel arutasid EL-i liikmesriikide rahandusministrid kapitaliturgude liidu loomist puudutavaid küsimusi ning ühiselt otsustati, et plaaniga liigutakse jõudsalt edasi. Tegemist on ühtlasi Eesti ühe eesistumise prioriteetse teemaga.

"Tugevad kapitaliturud tõmbavad ligi uusi investeeringuid, sealhulgas välisinvesteeringuid Euroopa ettevõtete ja infrastruktuuri projektide jaoks. Euroopale on tähtis, et ligipääs erinevatele rahastamisvõimalustele oleks lihtne. See on oluline, eriti Euroopa väikestele ja keskmistele ettevõtetele, idufirmadele ja innovatiivsetele tööstusharudele," kommenteeris minister.

Kohtumisel arutati ka plaani muuta maksukonsultantide jaoks kohustuslikuks teabe jagamine oma maksualaste nõustamiste kohta ning töötada selles küsimuses välja riikidevaheline infovahetus.

"Kuna see puudutab üht meie eesistumise prioriteeti, võitlust õiglasema maksukeskkonna eest ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, alustame tehnilist tööd juba peagi," ütles Tõniste ja avaldas lootust, et ministrid tulevad selle teema juurde vajalike ettevalmistuste lõppedes tagasi.

Rahandusminister tutvustas ka Eesti eesistumise fookusteemasid. Eesti keskendub järgneval kuuel kuul algatustele, mis aitavad tugevdada EL-i finantssektorit ning moderniseerida maksupoliitikat vastavalt digivaldkonna arengutele. Samuti on Eesti eesmärk jõuda aasta lõpuks kokkuleppele Euroopa Liidu 2018. aasta eelarves.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: