Uuring: valimisaktiivsus Tallinnas tuleb 60 protsendi ligi ({{commentsTotal}})

Vaba Tallinna Kodanik valimisnimekiri
Vaba Tallinna Kodanik valimisnimekiri Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kohalike omavalitsuste valimistel Tallinnas kavatseb kindlasti valima minna 52 protsenti küsitletutest, tõenäoliselt teeb seda 28 protsenti, selgub rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi värskest uuringust. Juunis olid vastavad näitajad 50 ja 28 protsenti.

Nagu näitavad viimaste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemused, kujuneb tegelik valimisaktiivsus veidi suuremaks nende vastajate osakaalust, kes küsitlusele vastates kavatsesid kindlasti valima minna. Nendest, kes lubavad valimistel osaleda tõenäoliselt, läheb tegelikult valima vaid teatud osa – parimal juhul kolmandik. Seega võiks oodata Tallinnas veidi üle 60 protsendi küündivat valimisaktiivsust, märgib uuringu läbiviija.

Tõenäoliselt või kindlasti ei lähe valima 12 protsenti vastanutest. Kuus protsenti ei oska oma valima mineku kohta vastust anda ning kaks protsenti väidab, et neil puudub valimisõigus. Viimaste näol on tegemist Eesti kodakondsust mitte omavate vastajatega, kes ilmselt ei teagi, et neil on õigus kohalikel valimistel valimas käia. Mittekodanike seas on selliste vastajate osakaal 8 protsenti.

Kõige madalama valimisaktiivsus on alla 34-aastased valijate seas – neist läheks kindlasti valima 40 protsenti, tõenäoliselt lubab valima minna veerand sellest vanusegrupist.

35-44 aastastest läheksid kindlasti valima pooled küsitletutest; 45 aastast vanemate seas aga ligi 60 protsenti või rohkem.

Eestlastest kavatseb kindlasti valima minna 57 protsenti, muudest rahvustest 46 protsenti; Eesti kodanikest 56 protsenti, Venemaa kodanikest 45 protsenti ja määratlemata kodakondsusega tallinlastest 30 protsenti.

Valimisaktiivsus on seotud ka vastaja haridustaseme ja sissetulekuga. Kõrgharidusega valijaist läheks kindlasti valima 62 protsenti, kesk- või kesk-eriharidusega 47 ning alg- või põhiharidusega 38 protseni.

Neist valijaist, kelle keskmine netosissetulek kuus ühe pere liikme kohta jääb alla 300 euro, läheks kindlasti valima 42 protsenti; üle 650 euro ulatuva keskmise sissetuleku korral aga 56 protsenti.

Kõige kõrgem on tõenäoline valimisaktiivsus Nõmmel (kindlasti 65 protsenti), Pirital (62 protsetnti), kesklinnas (57 protsenti) ja Põhja-Tallinnas (57 protsenti). Kõige madalamat valimisaktiivsust on oodata Mustamäel, Lasnamäel ja Haaberstis (46 protsenti)

Kõige aktiivsemad on Vaba Tallinna Kodaniku valijaid – nendest lubab kindlasti valima minna tervelt 92 protsenti. Üle 60 protsendi ulatub kindlate valijate osakaal ka Reformierakonna (68 protsenti), roheliste (68 protsenti), sotside (64 protsenti) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (62 protsenti) toetajate hulgas.

Keskerakonna pooldajaist lubab kindlasti valima minna 57 protsenti, Konservatiivse Rahvaerakonna ning Savisaare Valimisliidu ja Tegusa Tallinna toetajatest 47 protsenti.

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 15. oktoobril.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Allikas: ERR



"Suud puhtaks" blogiülevaade: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: