Esimesed seened loodusmuuseumi näitusele saabusid Mustamäelt, mis olid harilikud hiidmunad - söögiseened.

"Meie botaanikud soovitavad linnas kasvavaid seeni ikkagi mitte süüa. Pigem eelistada neid seeni, mille leiab metsast, kaugemal linnadest," sõnas Eesti loodusmuuseumi kommunikatsioonijuht Liisa Johanna Lukk.

Linnas ja sõiduteede ääres kasvanud seentes võib olla raskemetalle - pliid, kaadmiumi, elavhõbedat ja arseeni.

Loodusmuuseumi seenelistel seisab ees muuseumiöö - Lahemaalt toodud saak tuleb enne neljapäeva laiali paigutada. Kõige põnevamad on teadagi mürgiseened - ligikaudu 200 liiki, neist 15 surmavalt. Näitusel saab õppida, millised mürgiseened on äravahetamiseni sarnased söögiseentega.

"Eesti metsade üks surmavalt mürgine seen on roheline kärbseseen. Temaga võib segamini minna näiteks kasepilvik. Kasepilvik on, kui kübara poolt vaadata, ka rohelist värvi. Olulised erinevused on jalal, sellepärast me rõhutame, et mitte seent metsas ära lõigata, vaid tuleb kogu seen sambla seest kätte saada," lausus seenenäituse kuraator Marja-Liisa Kämärä.

Seenenäitus on lahti neljapäeval kella 16-st. See on 64 ja ühtlasi viimane seenenäitus loodusmuuseumi vanas majas, mis sügisel hakkab kolima uude kohta.