Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Valimisnõunikud | Lepik: kergliiklusprobleemid näitavad, et Tartu areneb

Millised on liiklusprobleemid Tartus. Kas tarvis on trammi või piisab bussiliinide korrastamisest. Millised on Tartu liikluses pudelikaelad ja kuidas erakonnad ja valimisliidud neid lahendavad. Tänases Valimisnõunike rubriigis annavad nõu jalgrattaaktivist Rein Lepik ja liiklusprobleemide lahendaja Sulev Sannik.

Liiklusekspert Sulev Sannik tõdeb, et kui Tartus Riia tänaval on suudetud teha liiklemist mugavamaks,  siis Turu tänav on jäetud pisut soiku. “Kui mõelda Sepa tänava poolt ristmikust tagasi, siis on need kindlasti kohad, kus praegu saaks lihtsate vahenditega, olgu selleks ring- või fooriristmik, asju parandada,” nendib Sannik.

Sanniku sõnul on erakonnad ja valimisliidud enda programmides ära maininud ka Põhja ringtee silla ehitamise.  “Kindlasti on selge, et Ida ringtee osas ja sealpool linnas on meil sildasid üksjagu. Sinna sildasid juurde ehitades need enam väga suurt efekti ei annaks,” arvab Sannik.

Tema sõnul on tegemist maanteesillaga, mis ei lahenda supilinlastele ja Tähtvere elanikele olulisi küsimusi, mis on seotud peaasjalikult kergliiklusega.

Lepik: jalgratturitele oma liiklusskeem

Jalgrattaaktivist Rein Lepik möönab, et Tartus on üha rohkem hakatud mõtlema kergliiklejatele. “1995. aastal rääkisin volikogu liikmena, et Tartust võiks saada jalgrattalinna. Seda juttu kuulati, mitte väga mõistvalt ja pigem sellise kaastundliku näoga. Öeldi, et inimesed saavad rikkaks ostavad autod, mis jalgrattaga liiklemisest siin üldse on mõtet rääkida,” meenutab Lepik.

Jalgrattaklubi “Vänta aga” president tõdeb, et vaadates praeguseid arenguid, siis on tema süda suhteliselt rahul. “See, et meil pole põhjust kõigega rahul olla näitab, et oleme jõudnud arengus sammukese kaugemale,” leiab Lepik.

Ta toob näite Hollandist, kus jalgrattaliiklus on jalakäijate radadest eraldatud. “Ratturid liiguvad seal omas liiklusskeemis, mistõttu pole neil vaja jalakäijatega palju kokku puutuda. See aga on meie jaoks veel natukene kauge teema,” nendib Lepik. Samas toonitab ta, et selle peale peab juba praegu mõtlema hakkama ja sel puhul soovitab Lepik vaadata Helsingi poole.


“Tartus on esimesed väikesed teod tehtud. Vaksali tänavale on loodud nii autoteele kui ka jalakäijate rajale kergliiklustee. Seega julgemad saavad kasutada tänavat ja teised kõnniteel kulgevat kergliiklusteed,” toob Lepik näite. Teisalt nendib aktivist, et Tartu on väike ja kompaktne linn, mistõttu saab jalgratturitele eraldi liiklusskeemi loomine olema keerukas.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: