Valimisnõunikud | Lepik: kergliiklusprobleemid näitavad, et Tartu areneb ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Millised on liiklusprobleemid Tartus. Kas tarvis on trammi või piisab bussiliinide korrastamisest. Millised on Tartu liikluses pudelikaelad ja kuidas erakonnad ja valimisliidud neid lahendavad. Tänases Valimisnõunike rubriigis annavad nõu jalgrattaaktivist Rein Lepik ja liiklusprobleemide lahendaja Sulev Sannik.

Liiklusekspert Sulev Sannik tõdeb, et kui Tartus Riia tänaval on suudetud teha liiklemist mugavamaks,  siis Turu tänav on jäetud pisut soiku. “Kui mõelda Sepa tänava poolt ristmikust tagasi, siis on need kindlasti kohad, kus praegu saaks lihtsate vahenditega, olgu selleks ring- või fooriristmik, asju parandada,” nendib Sannik.

Sanniku sõnul on erakonnad ja valimisliidud enda programmides ära maininud ka Põhja ringtee silla ehitamise.  “Kindlasti on selge, et Ida ringtee osas ja sealpool linnas on meil sildasid üksjagu. Sinna sildasid juurde ehitades need enam väga suurt efekti ei annaks,” arvab Sannik.

Tema sõnul on tegemist maanteesillaga, mis ei lahenda supilinlastele ja Tähtvere elanikele olulisi küsimusi, mis on seotud peaasjalikult kergliiklusega.

Lepik: jalgratturitele oma liiklusskeem

Jalgrattaaktivist Rein Lepik möönab, et Tartus on üha rohkem hakatud mõtlema kergliiklejatele. “1995. aastal rääkisin volikogu liikmena, et Tartust võiks saada jalgrattalinna. Seda juttu kuulati, mitte väga mõistvalt ja pigem sellise kaastundliku näoga. Öeldi, et inimesed saavad rikkaks ostavad autod, mis jalgrattaga liiklemisest siin üldse on mõtet rääkida,” meenutab Lepik.

Jalgrattaklubi “Vänta aga” president tõdeb, et vaadates praeguseid arenguid, siis on tema süda suhteliselt rahul. “See, et meil pole põhjust kõigega rahul olla näitab, et oleme jõudnud arengus sammukese kaugemale,” leiab Lepik.

Ta toob näite Hollandist, kus jalgrattaliiklus on jalakäijate radadest eraldatud. “Ratturid liiguvad seal omas liiklusskeemis, mistõttu pole neil vaja jalakäijatega palju kokku puutuda. See aga on meie jaoks veel natukene kauge teema,” nendib Lepik. Samas toonitab ta, et selle peale peab juba praegu mõtlema hakkama ja sel puhul soovitab Lepik vaadata Helsingi poole.


“Tartus on esimesed väikesed teod tehtud. Vaksali tänavale on loodud nii autoteele kui ka jalakäijate rajale kergliiklustee. Seega julgemad saavad kasutada tänavat ja teised kõnniteel kulgevat kergliiklusteed,” toob Lepik näite. Teisalt nendib aktivist, et Tartu on väike ja kompaktne linn, mistõttu saab jalgratturitele eraldi liiklusskeemi loomine olema keerukas.

Toimetaja: Allan Rajavee



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: