Kui öelda hübriid, mõtlevad paljud autodest, mis võtavad keskmisest vähem bensiini - sellise mõttega alustati Brüsselis hübriidohtudele pühendatud konverentsi. Eksperdid tõdesid, et vähene teadlikkus on üks väljakutsetest hübriid- ja küberohtudega toimetulekul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See teadlikkus varieerub, on aus vastus. Riik nagu Eesti, kellel on idanaabri agressiooni tõttu rikkalik ajalugu, tunnetab neid ohte paremini. Krimmi annekteerimine, jätkuv konflikt Donbassis ja enne seda Gruusia on olnud hübriidohtude mõttes äratus," selgitas Euroopa Liidu hübriidohtude ühisüksuse juht David Hunter.

Kui tüüpiliseks hübriidrünnaku näiteks tuuakse Krimmi annekteerimist nn roheliste mehikeste abiga, räägib see hübriidrünnakute olemuse kohta siiski üsna vähe. Eksperdid usuvad, et järgmine hübriidrünnak on tõenäoliselt hoopis teistsugune.

NATO kaitseplaneerimise ja võimekuste direktor Timo Koster rääkis, et hübriidoperatsiooni läbiviimiseks võidakse kaasata diplomaatilised, sõjalised, majanduslikud ja finantsinstrumendid, luuretegevus ja õigusloome.

"Nii et tegemist pole tingimata sõjalise või ebaseadusliku tegevusega. Väljakutse on mõista rünnaku komponente ja suuta erinevaid sündmusi seostada. Ja siis peame mõistma, kas see kõik tuleb ühelt ründajalt ja kas me peaksime selles osas midagi ette võtma," ütles Koster.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on küberrünnakut raske ära tunda.

"Näiteks küberrünnaku puhul - esiteks sa ei tea, millal selline rünnak algab, kas see üldse on rünnak või on see mingi juhuslik arvutiviga, kuni selleni välja, et pead hindama, kas terve riik on ohus küberrünnaku tõttu. Nii et rünnaku äratundmine on suur väljakutse," rääkis Luik.

Tema sõnul tuleb poliitikuid harida. Kui enamasti tutvustatakse ametisse astuvale kaitseministrile põhjalikult riigi relvajõude, siis homsed lahingud võivad Luige sõnul toimuda hoopis küberruumis.

"See on kaasaegne konflikt - kõige tõenäolisem konflikt, millega kaitseminister oma karjääri jooksul võib silmitsi seista. Me ei ole veel näinud tõeliselt suurt küberrünnakut. Küberrünnak, mis oleks võrreldav 9/11 rünnakuga, ei ole veel toimunud," kõneles Luik.

Euroopa Liit ja NATO on loonud vajalikud institutsioonid, et hübriidohtudega toime tulla., kuid nüüd on Luige sõnul vaja omavahel rääkida ka ebamugavatel teemadel. Näiteks peaksid riigid liitlastele avaldama nõrkused, mis on hübriidrünnakutega ilmsiks tulnud, et üksteise vigadest õppida ja mitte kordamööda sarnaste rünnakute ohvriks langeda.