Tallinn saab kaks riigikogu liikme kohta järgmistel valimistel juurde ({{commentsTotal}})

{{1509079500000 | amCalendar}}

Järgmistel riigikogu valimistel saavad Tallinna valmisringkonnad juurde kaks mandaati, millest üks võetakse ära Kagu-Eesti valimisringkonnalt ning teine Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkonnalt.

Vastavalt riigikogu valimise seadusele jaotab mandaatide arvu valimisringkondades vabariigi valimiskomisjon, mis lähtub mandaatide jaotamisel ringkonna piiridest. Praegu on need maakonnapõhised, Tallinnas linnaosapõhised ning eraldi valimisringkond on Tartu.

Ringkondadest välja jagatav mandaatide arv viiakse edaspidi vastavusse muutustega valijate elukohtades ning sellest võidab Tallinn ning kaotab Lõuna-Eesti.

“Inimesed asuvad elama järjest rohkem suurtesse linnadesse, eriti Tallinna. Seetõttu tuleb muuta ka mandaatide arvu," põhjendas valimisteenistuse juht Priit Vinkel.

Võrreldes 2015. aasta riigikogu valimistega on 2019. aastal Jõgeva- ja Tartumaal üks mandaat vähem ning üks mandaat on vähem ka Kagu-Eesti valimisringkonnas, kuhu kuuluvad Võru-, Valga- ja Põlvamaa.

Järgmistel valimistel saavad ühe mandaadi juurde Tallinna esimene ehk Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimisringkond ning üks mandaat lisandub ka valimisringkonda, mis hõlmab Kesklinna, Lasnamäed ja Piritat.

2015. aasta valimistel oli Jõgeva- ja Tartumaal kaheksa mandaati ehk järgmistel valimistel on seal seitse mandaati. Võru-, Valga- ja Põlvamaal oli eelmistel valimistel üheksa mandaati ehk sinna jääb kaheksa mandaati.

Tallinna esimeses valimisringkonnas (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) oli üheksa mandaati, aga järgmistel valimistel on seal juba 10. Tallinna teises valimisringkonnas (Kesklinn, Lasnamäe, Pirita) oli varem 12 mandaati, aga edaspidi juba 13.

Siim Kiisler: seadusemuudatust takistavad riigikogu liikmete isiklikud huvid

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Siim Kiisleri sõnul on tulemuseks see, et valimisringkonnad muutuvad suuruselt järjest erinevamaks ja paraku mõjutab see valimistulemust.

"Sest ringkonnas, kus on vähe valitavaid kohti, muutub valimiskünnis kandidaadi jaoks järjest kõrgemaks. See tähendab, et kandidaadid on ebavõrdselt koheldud, on vaja lahendus leida ja seadust muuta," tähendas Kiisler.

Ta nentis, et kuna paljud riigikogulased tahavad ise uuesti kandidideerida, siis nad hakkavad ise vaatama, kuidas olukord oleks neile soodsam. "Vaidlus tuleb ka erakondade sees, sest mõnele kandidaadile muutub soodsamaks, mõnele ebasoodsamaks," rääkis ta ERR-ile.

Ka ringkondade piiride muutmisel on Kiisleri sõnul põhjused samad, kui otsustavad saadikud, kes ise kandideerivad. "Aga midagi me peame ette võtma."

Sotsiaaldemokraat Ivari Padari sõnul tuleb ringkondade piirkondi muuta tasakaaluka anaüüsi tulemusel, tagatamaks, et riigikokku valimine oleks seotud sellega, kus inimesed elavad.

"Näpust võtta pole ühtegi head retsepti, hea retsept oleks see, et seda protsessi pöörata nii, et inimestel oleks huvi regioonidesse kolida ja sinna jääda," ütles Padar ERR-ile.

Küsimusele, et kas seadust muutes saavad otsustavaks riigikogu liikmete enda huvid tagasi valituks saama, vastas Padar: "On ikkagi niimoodi, et riigi huvid peavad oleme eelkõige ja siis omaenda huvi."

2023 valimisteks ringkonnareform

 Vinkel tunnistas, et suured valimisringkonnad annavad populaarsematele kandidaatidele mõningase eelise.

„Tõepoolest, suure mandaatide arvuga ringkonnas on lootus või võimalus saada suurem häälte arv ja sellega üle-eestilises arvestuses rohkem kaasa aidata. Suuremas ringkonnas on ka suurem võimalus jõuda ringkonnamandaadini. Väiksemas ringkonnas tuleb aga enda taha saada suurem valijate osakaal, kui me räägime valijate absoluutarvust," ütles Vinkel ERR-i raadiouudistele.

Riigikogu juhatus on palunud vabariigi valimiskomisjonil esitada ettepanekud senise ringkonnasüsteemi ümberkorraldamiseks.

Priit Vinkeli sõnul on arutluse alla mitu alternatiivi, alates väikestest viie-kuue mandaadiga ringkondadest ning lõpetades viie valimisringkonnaga, kus jaotatakse umbes 20 mandaati. Ka on võimalus, et üle riigi tehakse võimalikult ühesuurused 10-11 mandaadiga ringkonnad.

Praegu on väiksem valimisringkond Lääne-Virumaa, sealt pääseb riigikogusse viis inimest. Suurim on aga Harju- ja Raplamaa, kus jagatakse 14 mandaati.

Ülo Tulik: see on halb uudis

Endine riigikogu liige ja praegune Võru linnavolikogu esimees Ülo Tulik arvates on see on väga negatiivne ja halb uudis, et Kagu-Eestis jääb üks mandaat vähemaks. Lahendusena näeb ta seda, et saadikutel tuleb hakata edaspidi palju rohkem tõsiselt-võetavat tööd tegema.

"Kahtlemata on see väga negatiivne, halb uudis. Meie hääl, meie kogukondade hääl jääb Toompeal nõrgemaks. Siin tuleb minu arust lähtuda sellest, et need samad saadikud kes kandideerivad, need peavad rohkem tööd tegema. Kõik sõltub ikka saadikust endast ja ma julgen väita, et see üks hea saadik võib teha ära kahe saadiku töö keskpärase saadiku töö," ütles Tulik.

Toimetaja: Urmet Kook, Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: