Riigikogu läbis 17. juunil teise lugemise seaduseelnõu, millega soovitakse langetada Euroopa Parlamendi valimistel nii hääletamis- kui ka kandideerimisõiguse iga.

Eelnõu algatasid 45 riigikogu liiget Reformierakonnast, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Eesti 200-st. Seadusemuudatuse järgi saaksid Euroopa Parlamendi valimistel hääletada senise 18 aasta asemel juba 16-aastased noored. Samuti langeks kandideerimisõigus 21. eluaastalt 18. eluaastale.

Muudatuse eesmärk on kaasata noori rohkem Euroopa tasandi otsustesse ning anda neile varasem võimalus ühiskonnaelus kaasa rääkida. Algatajate arvates aitaks nooremate kandidaatide ja valijate suurem osalus tuua rohkem tähelepanu noorte teemadele ning parandada otsustajate vanuselist tasakaalu.

Kandideerimisea langetamine võiks algatajate hinnangul julgustada noori rohkem jälgima avalikke arutelusid, mõtlema poliitika kujundamisele ning arendama oma teadmisi ühiskonna toimimisest.

Juhtivkomisjoni esindaja Pipi-Liis Siemanni (Reformierakond) sõnul liigub eelnõu edasi ning arvatavasti jõuab see sügisel riigikogus kolmandale lugemisele.

Küsimusele, kas noori võib mõjutada sotsiaalmeedia valimiste ajal, vastas Siemann ERR-ile, et sotsiaalmeedia mõju puudutab kõiki valijaid. "Oluline on teavitada nii noori kui ka täiskasvanuid sellest, milline mõju sotsiaalmeedial võib olla," ütles ta.

Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav riigikogu koosseisu häälteenamus. Järgmised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2029. aasta juunis.