Reformierakonna fraktsiooni kuulus seni 37 saadikut. Pärast viimaseid riigikogu valimisi on riigikogu liikmetest Reformierakonnaga liitunud varem EKRE-sse kuulunud Alar Laneman ja varem Keskerakonda kuulunud Maria Jufereva-Skuratovski. Ehk Reformierakond sai arvestada 39 saadikuga. Pärast Meelis Kiili lahkumist jääb neile 38 saadikut.

Eesti 200 sai pärast viimaseid riigikogu valimisi 14 mandaati. Varem on erakonnast lahkunud Züleyxa Izmailova, kes nüüd kuulub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridadesse. Pärast Stoicescu lahkumist on Eesti 200-l seega praegu 12 häält.

Kokku tähendab see, et 101-liikmelises riigikogus on senisel võimuliidul 50 kohta ehk tegemist on vähemusvalitsusega. See muudab oluliste otsuste vastuvõtmise raskeks ja paneb koalitsiooni olulistel hääletustel toetust otsima riigikogu nn aknaalustelt.

Soov poliitikas jätkata paneb parteid vahetama

Samas on mitmed opositsioonipoliitikud öelnud, et suure tõenäosusega lahkub langenud reitinguga võimuerakondadest enne järgmisi valimisi saadikuid veelgi ning enne valimisi võime näha vähemusvalitsust, sest ükski opositsioonipartei valitsusse ei kipu. Võimalike lahkujatena on nähtud just neid, kel on soov poliitikas jätkata ja kellele praeguste võimuliidu parteide toetus uues riigikogus kindlasti kohta ei taga.

Reformierakonna esimees Kristen Michal ja Eesti 200 juht Kristina Kallas on need väited enne Stoicescu ja Kiili lahkumise teadet kindlalt tagasi lükanud.

16. juuni Vikeraadio saates "Stuudios on peaminister" ütles Michal, et on oma meeskonna ehk Reformierakonna ja Eesti 200 koos püsimises kindel ega võta tõsiselt jutte valitsusliidu lagunemisest või mõne võimuliidu saadiku ülejooksmisest.

29. juunil ütles Kallas Vikerraadio saates "Uudis+", et Eesti 200 riigikogu fraktsiooni selle hetke 13 liikmest 12 on kinnitanud, et kandideerivad ka 2027. aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel. Kallas ei soovinud öelda, kes ei kandideeri, kuid 2. juulil tunnistas Irja Lutsar ERR-ile, et jutt käib temast. Ehk Kallas arvestas Stoicescu erakonda jäämise ja kandideerimisega.

Pühapäeval Stoicescu erakonnast lahkumise järel ütleski Kristina Kallas ajakirjandusele, et see otsus tuli talle ootamatult.

Puhkusel viibivalt peaminister Kristen Michalilt ei õnnestunud ERR-i raadiouudistel esmaspäeva hommikul kommentaari saada.

Stoicescut seostatakse Parempoolsetega

Stoicescu ise teatas, et soovib kandideerida ka järgmistel riigikogu valimistel ja et talle on juba tehtud pakkumisi liituda mõne teise erakonnaga.

ERR-ile on vihjatud, et suure tõenäosusega võib Stoicescu riigikogu valimiste eel liituda parlamendiväliste Parempoolsetega, kellele küsitlusfirmad (Emor, Norstat, Turu-uuringud) näitavad praegu toetust kuus kuni seitse protsenti. Parempoolsete probleem on olnud tuntud nägude nappus ning Stoicescu liitumine kindlasti aitaks neid.

Stoicescu võimalikust liitumisest Parempoolsetega viitas avalikult ka Raimond Kaljulaid (SDE). "Ma ei tea, mis erakonnaga ta liitub, aga kui see on nt Parempoolsed, siis võib teda saata valimistel edu – inimesed ei seosta teda Eesti 200-ga, vaid ikka peavad Eesti üheks juhtivaks välispoliitika asjatundjaks, mida ta ka on," leidis Kaljulaid.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 7. märtsil 2027 ehk seitsme kuu pärast. 

Kas saab jätkata kaitsekomisjoni juhina?

Huvitav saab olema ka, mis saab Stoicescu ja Kiili võimuliidu parteidest lahkumise järel riigikogu komisjonide, eeskätt riigikaitsekomisjoni dünaamikast. Stoicescu on praegu selle esimees ja Kiili liige. Riigikaitsekomisjonis on 11 liiget ja enne Stoicescu ja Kiili otsuseid oli võimuliidul napp ülekaal kuue saadikuga.

Peaminister Kristen Michal andis Postimehele mõista, et Stoicesu võiks jätkata riigikaitsekomisjoni esimehena ja hääletada olulistes küsimustes koos koalitsiooniga. Ka opositsioonisaadik ja riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid leidis, et Stoicescu võiks jääda komisjoni juhiks kuni valimisteni.

Samas kui Stoicescu peaks tõesti liituma Parempoolsetega või mõne praegu riigikogus oleva opositsioonierakonnaga, siis arvestades nende teravat kriitikat võimuerakondade vastu, pole koalitsioonil kindlust, et ta näiteks riigieelarve puhul oma toetushääle annab. Sama käib ka Kiili kohta.

Kelle poolt hääletavad presidendivalimistel?

Teine küsimus on, kuidas plaanivad Stoicescu ja Kiili pärast võimuparteidest lahkumist hääletada presidendivalimistel. 23. juulil kirjutas Stoicescu sotsiaalmeedias, et annaks oma hääle Ülle Madisele, kui ta on nõus kandideerima. Pole põhjust kahtlustada, et kui Madise peaks üles seatama, siis Stoicescu oma lubadust murraks. Kiili sõnul peab ta Madisest õiguskantslerina lugu, aga ei saa teda toetada automaatselt, vaid tahab tema vaateid riigikaitsele ja muudele teemadele kuulda. Presidendi valimiseks riigikogus on vaja vähemalt 68 häält ehk igal häälel on suur kaal.

Kodanikunimega Grigore-Kalev Stoicescu liitus Eesti 200-ga 30. septembril 2022 ja lahkus sealt 9. augustil 2026. Erakonnaga liitudes ütles Stoicescu, et peab oluliseks Eesti avatust, innovaatilisust, põhjamaisust ja positiivses võtmes mõõdukat rahvuslikkust ning liberaalse demokraatia väärtusi. "Eesti 200 on just see erakond, mis seisab nende väärtuste ja põhimõtete eest," leidis ta 2022. aastal.

Stoicescu kandideeris parteituna juba 2019. aasta riigikogu valimistel Eesti 200 ridades ja sai 395 häält. Eesti 200 sai toona üle Eesti 4,4 protsenti toetust ja jäi valimiskünnise alla.Stoicescu kandideeris 2023. aasta valimistel juba Eesti 200 liikmena riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 3663 häält ning osutus valituks. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta 1678 häält ning ei osutunud valituks. Eesti 200 juhatusest lahkus Stoicescu juba veebruaris 2024. Ta ei kandideerinud ka viimastel kohalikel valimistel oktoobris 2025.

Meelis Kiili liitus Reformierakonna eelmiste riigikogu valimiste eel ehk 2. novembril 2022. Ta kandideeris Ida-Virumaal, sai 1289 häält ning osutus valituks.