Lahenduse eesmärk on luua vaimse tervise astmelise abi digitaalne teekond. Nii loodetakse abi kiiremini ja lihtsamalt vaimse tervise murega inimeseni viia kui varem.

Esmalt saab patsient oma seisundile digitaalse hindamise ja seejärel automaatselt ligipääsu sobivale tõenduspõhisele abile.

Plaani järgi hakkab astmeline abi keskenduma enamlevinud vaimse tervise muredele, nagu alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomid. 

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna projektijuhi Kertu Miidu sõnul tähendab vaimse tervise astmeline abi, et inimene saab seda järk-järgult ning ka abi osutamine läheb üha intensiivsemaks.

"Kui praegu on olnud vaimse tervise abi pigem arstiabi poole kaldu, siis astmelise abi projekti raames tahame luua ka tervishoiueelsed teenuse kihid," sõnas Miidu. Need on näiteks struktureeritud eneseabiteenused või -programmid ja väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised. 

Abisaamise esimestel astmetel tuleb digitaalne sõelhindamine ehk inimene saab kodus hinnata oma seisundit ja vastavalt sellele suunatakse ta esimese astme sekkumisele. Selleks ongi näiteks eneseabiprogrammid.

"Seal on praktilised harjutused, mida inimesed tegema peaks, et ka abi oleks," nentis Miidu. Nende ülesannete tegemine võib võtta paar nädalat.

Kui programm läbitud, tuleb järelhindamine ning kui sümptomid on endiselt olemas, suunatakse inimene automaatselt teise astme hindamisele. 

Teisel astmel saab inimene väheintensiivset psühholoogilist sekkumist ja selle ala spetsialistide abi. Need spetsialistid pole tervishoiutöötajad ega kutsega spetsialistid, vaid inimesed, kes on saanud asjakohase väljaõppe.

Kui veel pärast sekkumist tundub, et seisund pole soovitud määral paranenud, suunatakse inimene perearsti juurde. 

Mure on levinud

Sotsiaalministeeriumi andmetel on igal teisel Eesti noorel vaimse tervise mure. Igal neljandal täiskasvanul on depressiooni- ja igal viiendal ärevusrisk.

Iga teine 15–17‑aastane kogeb ärevuse või depressiooni sümptomeid ning igal teisel 18–24-aastasel on depressioonirisk.

Sotsiaalministeeriumi avaldatud ideekonkursi teates kirjeldatakse Eestis vaimse tervise abi süsteemi sageli liivakella metafooriga: inimesed püüavad ise hakkama saada ja järgmise sammuna püüeldakse otse eriarsti vastuvõtule. Probleemi tuum on varajase abi vähesus. 

Samas teates seisab, et paljusid levinud vaimse tervise muresid saab leevendada juba juhendatud eneseabi või lühinõustamisega. See on astmelise abi põhimõte: alustatakse lihtsamatest ja kiiresti kättesaadavatest lahendustest ning edasi suunatakse vaid need, kes vajavad intensiivsemat tuge. 

Selline varajane abi peaks sotsiaalministeeriumi hinnangul aitama vähendada eriarsti koormust ning tagama, et abi jõuaks nendeni, kes seda enim vajavad.

EISA ülesanne on aidata ministeeriumit tehnilise poolega. See tähendab, et EISA on projekti keskne hankija ning peamine ülesanne on sotsiaalministeeriumit nõustada ja hankemenetlust läbi viia.

Projekti rahastab riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifond.