Anvelt ID-kaardi kriisist: kahjunõude esitamise küsimus on laual ({{commentsTotal}})

"Foorumi" külalised. Autor/allikas: ERR

Siseminister Andres Anvelti (SDE) sõnul tegelevad juristid ID-kaardi kriisiga seoses kahjunõude esitamise võimalusega ID-kaartide tootjale Gemalto.

Reformierakondlane Hanno Pevkur tuletas saates "Foorum" meelde, et ID-kaartidega seotud probleem algas pihta kiibist, mille ettevõte Gemalto alllepingupartnerilt 2014. aasta oktoobris sai.

"Gemalto teadis juba jaanuaris, et kiip on vigane. Aga eesti riigile unustati kas tahtmatult või tahtlikult teavitamata. Sealt meie ajaaken muutus lühemaks. Eesti riik peab olema nii palju riik, et läheme kahju ka välja nõudma," ütles Pevkur.

Anvelt kinnitas, et kahjunõude küsimus on laual.

"Oleme kokku leppinud partneritega, et paralleelselt kindlasti juristid teevad juba oma tööd. Ja teame, et Gemalto oleks pidanud teavitama, kui ta tõesti teab seda, oma partnerit ehk PPA-d kahest asjast - kui teada on turvarisk või mõni uuendus, mida peaks peale panema. Ta ei ole sellest teavitanud. Juristidel on siin väga palju tööd," rääkis ta.

Anvelti sõnul on Eesti riigi jõuline käitumine teinud Gemalto murelikuks.

"Tundub, et praegu koostöö, mis algul oli sõbralik, on muutumas enam mitte kõige sõbralikumaks. Eesti riigi resoluutne käitumine - mitte see, et lülitame lihtsalt mingist kangist kaardi välja nagu tegid mõned riigid, aga tegi natuke teistmoodi, sest meil seisab e-riik selle taga - on olnud mitte lihtsalt sisuliselt, vaid ka vormiliselt ebameeldiv lepingupartnerile," selgitas minister.

IT-visionääri ja ettevõtja Taavi Kotka sõnul saab ID-kaardi kriisiga tegelemisest õpikunäide.

"Teised riigid täna vaatavad Eestile otsa. Sellist tehnoloogiale toetumist pole üheski teises Euroopa Liidu riigis. Seetõttu sellest, kui oluline osa saab pihta, kuidas seda ühiskonnas kommunikeeritakse, kuidas partneritega suheldakse, kuidas kriisist välja tullakse, saab õpikunäide. Kui laseme siin ennast lödiks või kõhu maha, siis läheb see nii ka õpikusse kirja," kommenteeris Kotka.

"Praegu käib kõige võimaliku kahju - kahju suurus, ka moraalne kahju - hindamine paralleelselt kahjude vähendamise protsessi ja kriisi lahendamisega. Selge see, et me ei tee sellist sammu, et riik ütleb, et probleem on lahendatud ja kõik on korras. Selge on, et riik pöörab oma kahjunõudes kokkuvõttes õiges suunas ja hakkab seda taotlema," vastas Anvelt.

Geenius.ee vastutav väljaandja Henrik Roonemaa ütles aga saates, et loodab, et tegelikult ei ole kuskil olemas kirja, milles Eestit ID-kaardi vigadest teavitatakse.

"Ma väga loodan, et kuskil jaanuari lõpus ei saabunud mingi kiri, mille keegi tegi lahti, ütles "ahah" ja unustas omale sahtlisse. Teoreetiliselt on ju see ka võimalik," arutles ta.

"Võimalik on ka see, et see tehti lahti, aga sellest ei saadud aru," lisas TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet.

Riigil on investeeringu-, kuid mitte haldusressursse

Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Taimar Peterkop rääkis "Foorumis", et põhimõtteliselt on võimalik palgata IT-süsteemide testimiseks häkkereid või testijaid, seda tehti tema sõnul näiteks e-valimistega seoses. Samas nõuab see tema kinnitusel väga palju ressursse.

Nii Peterkop kui ka Taavi Kotka kinnitasid saates, et riigil investeeringuteks raha on, kuid rohkem tuleks investeerida inimestesse.

"Aus vastus on see, et investeeringuressurssi Eesti riigil jätkub IT-sse, haldusressurssi ei jätku. Samas kõikide võimalike veasituatsioonide, rünnete vastu ei ole võimalik ennast testida. See, et kiibis on viga ja peame terves ühiskonnas kaardid välja vahetama või uuendama - sa ei saa kõige vastu kindel olla," ütles Kotka.

"Investeeringute jaoks, rauda panemiseks meil raha on, on Eesti ja Euroopa Liidu raha. Aga kus meil selgelt tuleb rohkem pingutada, on inimestesse investeerimine. IT-s loeb lõpuks kompetentne inimene ja sellesse tuleb rohkem investeerida," sõnas ka Peterkop.

Tema sõnul jääb Eesti riigis raha igal pool puudu, kuid IT on selline valdkond, millega Eesti riigi identiteet võrreldes teistega rahvusvaheliselt erineb ja seetõttu tasub selles vallas rohkem pingutada.

Peterkop lisas, et riik ei suuda endale kõiki vajalikke kompetentse luua ning ka ID-kaardi kriis tõi ilmekalt välja selle, et riik sai toetuda ettevõtjatele.

"Meie n-ö strateegiline sügavus on ettevõtted, ülikoolid, kes aitasid meid siit välja. Ei pea kõiki asju riiki tegema, vaid pigem koostöömudelit. See e-riik pole meil ju rajatud sellepärast, et - tsiteerin Taavi Kotkat - riik oli tark tellija, vaid see oli ettevõtete ja riigi koostöös tehtud asi ja see on meie edu alus olnud siiamaani. Ma arvan, et selle mudeli edasiarendamisse me peaksime panustama, et meil oleks siin korralik IT-tööstus, kellele vajadusel riik saab toetuda," selgitas RIA juht.

Siseminister Andres Anvelt rääkis saates, et siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT) suunatakse rahasid näiteks selle arvelt, et PPA-s lähevad osad tegevused tänu IT-lahendustele lihtsamaks ja inimesi on seal vähem vaja.

"Mingil määral on ettevõtluses kehtiv süsteem üle kandumas, et leida parim ressursilahendus ka riigisüsteemi, vähemalt siseministeerium valitsemisalal," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: