Viimase aja üks põnevamaid teadusuudiseid tuli Egiptusest. Sealsest kuulsast Cheopsi püramiidist on teadlased avastanud mitu senitundmatut ruumi. Ei, nad ei ole sattunud seni märkamatuks jäänud ustele ega lõhkunud kirkadega maha seinu. Avastus tugineb kõrgtehnoloogia teravmeelsele rakendamisele.

Ruumide jälile saadi niinimetatud müüontomograafiga. Müüonid on elementaarosakesed, mis tekivad siis, kui kosmiline kiirgus tabab Maa atmosfääri. Osakesed käituvad mõnes mõttes nagu röntgenkiirgus: nad läbivad pehmeid materjale nagu nahka ja muu eluskude, kuid teatud määral absorbeeruvad kõvemates materjalides nagu kivides.

Loomulikult on ka Egiptuse püramiidid pideva taevase müüonisaju all ning teadlased oskavad välja rehkendada, kas ja kui palju müüoneid suudab püramiidilaadset kivilasu läbida. Seejärel paigaldasid teadlases püramiidi kõrvale ja selle alumistesse ruumidesse detektorid, mis registreerisid nendeni jõudnud müüoneid nagu fotofilm püüab valgusosakesi footoneid.

Sel moel püramiidi „läbi valgutades“ märkasid teadlased, et mõnes kohas jõuab püramiidist läbi märksa rohkem müüoneid kui arvutuste kohaselt võimalik on. Järelikult kohtavad müüonid neis paigus vähem takistust, seega peavad kivist püramiidi sees asuma mingid senitundmatud õõnsused, olgu siis tegu salajaste hauakambrite või lihtsalt püramiidi ehitamise käigus jäetud teeninduskäikudega.

Vanad egiptlases võisid oma rajatud püramiididele kujutleda küllap väga erinevat saatust, ent vaevalt nad tulid selle peale, et ühel päeval on võimalik hiiglaslikest rajatistest lihtsalt läbi näha.

Ma loodan, et reaalteadlaste välja mõeldud nutikas meetod inspireerib meid veelgi kannatlikumalt otsima võimalusi ka ühiskondlike hiigelstruktuuride läbivalgustamiseks. Pean silmas parteisid, ettevõtteid ja terveid riigiaparaate, mis kõrguvad püramiididena ühiskondlikul maastikul ning mis reeglina ei soovi oma sisemuses toimuvale just liiga palju valgust heita. Püramiidide sarnaseks teeb neid seegi asjaolu, et paljud sellised struktuurid pärinevad nii ammusest ajast, et keegi enam õieti ei mäletagi, milleks nad omal ajal asutati.

Kuid nii nagu Egiptuse püramiidid on lakkamatu müüonisaju all, mis võimaldab neid läbi valgustada, nii läbivad spetsiifilised suure energiaga osakesed ka ühiskondlikke hiigelstruktuure. Neid osakesi nimetatakse rahaks. Me kõik saame palga- või pensionipäeval väikese annuse seda kiirgust ning nagu enamus meist väga hästi teab, absorbeeruvad eurod kiiresti ja jälgi jätmata meie toidus, eluasemes, üleriietes ja muus seesuguses.

Ent kui mõnes inimeses ei paista eurod mingil põhjusel absorbeeruvat, vaid neid kipub nii-öelda üle jääma, siis äratab see tähelepanu. Kui inimest läbivate eurode voog on suurem, kui võiks eeldada tema eksponeeritusest legaalsele rahakiirgusele, siis võib see pälvida isegi teatavate asutuste professionaalsete uurijate huvi.

Parteisid läbiva rahakiirguse anomaaliate kindlakstegemisel oleme esimesi samme juba astunud. Niinimetatud Silvergate’i skandaalis joonistusid Reformierakonna alla asetatud detektoritel välja mõned piirkonnad, mis lasid läbi ebatavaliselt palju eurosid ning kus seega võis oletada avalikkusele seni tundmatute õõnsuste olemasolu. Ent nagu Egiptuse püramiidide puhul praegu, jäi ka Reformierakonna sisemusest saadud pilt uduseks ning lõplikke järeldusi teha ei saanud.

Seevastu Keskerakonna läbivalgustamine võib jõuda ametlike teaduslike avastusteni. Loodetavasti muutuvadki detektorid ühel päeval nii tundlikuks, et meie pilgule avanevad kõigi parteide varjatud ruumid, mida rahvasuus hüütakse tagatubadeks. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.