Paremate tulemuste saamiseks on vaja põhjalikumalt hinnata inimeste vajadusi enne teenusele suunamist. Samuti tuleb investeerida töökeskuste võimekusse arendada välja kasumlikud tooted ja teenused, mille pakkumine sobib just vähenenud töövõimega inimestele.

Kaitstud töö teenuse ostmine tähendab, et riik suunab vastavad hanked võitnud tööandjate juurde vähenenud töövõimega inimesi ja maksab igaühe eest pearaha. Selle eest peavad teenusepakkujad andma suunatud inimestele töö tegemise võimaluse kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning osutama abi tööle saamiseks avatud tööturul. Kaitstud töö on üks teenustest, mis toetab meedias palju kajastatud töövõimereformi eesmärke.

Töötukassa korraldab nn lühiajalise kaitstud töö teenuse hankeid organisatsioonidele, kelle juurest peaksid inimesed pärast töötamise harjutamist avatud tööturule edasi liikuma. Sotsiaalkindlustusameti pikaajalise kaitstud töö hangete puhul aga eeldatakse, et sellest teenusest osa saavad inimesed avatud tööturule pigem ei jõua.

Kaitstud töö keskused on majandussüsteemi loomulik osa

Kuigi kaitstud töö on uus teenus, pole midagi uut idees pakkuda erinevate vajadustega inimestele just nendele sobivaid töötingimusi. Kaitstud töö keskused on sotsiaalse ettevõtluse üks vanimaid ja maailmas enim levinud vorme. Igas ühiskonnas leidub ju inimesi, kes pole näiteks füüsilistel või psüühilistel põhjustel võimelised tavapärastele töökohtadele kandideerima või ei suuda täiendava toetuseta püsivalt tööd teha.

Juba 1889. aastal loodi esimene teadaolev kaitstud töö keskus Eestis, kus nägemise kaotanud inimesed meisterdasid harjasid ja pintsleid. 

Tavapäraste töökohtade juurde täiendava toetuse pakkumine on tihti kallim, kui avalik sektor või eraettevõtjad on valmis või võimelised panustama. Samas on humaanne ja ka majanduslikult mõttekas luua kõigile inimestele võimalusi töötamiseks, väärika sissetuleku teenimiseks ja eneseteostuseks. Sel moel muutuvad algsed abi saajad ise majandusliku väärtuse loojateks ja maksumaksjateks ning kodus istumise asemel aktiivseks osaks kollektiivist.

Kaitstud töö keskuste tegevus vajab tavaliselt subsideerimist, kuna edu indikaator on inimeste arv, kes leidnud töö ja eneseteostuse. Seetõttu tuleb teha kulutusi erinevate vajadustega inimeste töötamise harjutamiseks ja neile sobiva töökeskkonna loomiseks. Kasumist kui peamisest eduindikaatorist lähtuvad äriettevõtted pole selliseid kulusid suures mahus motiveeritud tegema.

Paljud erivajadustega inimesi aitavatest sotsiaalsetest ettevõtetest püsivad kohalike kogukondade sädeinimeste siiraste ja ennastsalgavate jõupingutuste tulemusena. Need eestvedajad vajavad ja väärivad avalikult sektorilt lisatuge. Igaühel neist eraldi on keeruline hankida investeeringuid näiteks ruumide remondiks, sisseseade soetamiseks, töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks, tootearenduseks ja turunduseks. 

Taolised eraalgatuslikud tiimid tegutsevad pahatihti läbipõlemise äärel, katsudes püsima jäämiseks kombineerida annetusi, projektitoetusi, sotsiaalteenuste hankeid ja ettevõtlustulu. Stabiilse baasrahastuseta organisatsioonid ei suuda koguda raha investeeringuteks ega välja arendada tooteid või teenuseid, mille pakkumine tagaks erivajadustega töötajatele väärika sissetuleku. 

Kaitstud töö teenus vajab kiiret edasiarendamist

Kaitstud töö teenuse mõju põhjalikuma vahehindamise teeb sotsiaalministeeriumi poolt 2018. aasta teisel poolel. Esmaste mõistlike ümberkorralduste tegemiseks ei tohiks aga niikaua oodata. Muidu võib juhtuda, et peale sadade tuhandete eurode eest kaitstud töö teenuse ostmist on Eesti mõne aasta pärast tagasi täpselt samas olukorras, kus oldi enne kaitstud töö teenuse käivitamist. 

Uude ja paremasse olukorda jõudmiseks tuleb Eesti riigil sõnastada selge visioon seoses kaitstud töö pakkumisega. Näiteks: igasse piirkonda tugevad töökeskused, mis oskavad avada inimeste potentsiaali sõltumatult nende erivajadusest, suudavad pakkuda kvaliteetseid ja kasumlikke tooteid või teenuseid ning vajavad subsiidiume maksumaksjalt võimalikult vähe. Taolise visiooni saavutamiseks tuleb aga lahendada praegused juurprobleemid, mis takistavad elujõuliste kaitstud töö keskuste välja kujunemist.

Esiteks on tarvis investeerida kaitstud töö keskustesse kui ettevõtetesse: toodete ja teenuste disain, investeeringud põhivarasse, turundus jne. Sealjuures tuleb vältida investeerimist teenusepakkujatesse, kelle pikaajaline missioon ei ole vähemate võimalustega inimeste toetamine. 

Kaitstud töö teenuse hangete praegused eelarvetingimused võimaldavad vaid jooksvate kulude katmist nagu tegevusjuhendajate palk ja ruumide rent. Äriarenduseks, toodete või teenuste testimiseks ja laiendamiseks pole süsteemseid võimalusi loodud. 

Loomulikult peavad investeeringute saamise tingimuseks olema selged ärilised eesmärgid. Eestis on vaja finantsiliselt elujõulisi tooteid või teenuseid, mille pakkumine sobib just konkreetsele erivajadustega inimestele. Olgu siinkohal eeskujuks Taanist alguse saanud ja tänaseks rahvusvaheliseks laienenud sotsiaalne ettevõte Specialisterne, kus autismispektriga töötajad tegutsevad edukalt tarkvaratestijatena, programmeerijate ja andmesisestajatena. 

Kaitstud töö hankimisega lahutamatult seotud investeeringuvõimaluste loomine koos äriliste eesmärkide seadmise kohustusega aitaks selgelt esile tõsta eestvedajad, kel on ambitsioon luua erivajadustega inimestele püsivaid ja väärikat sissetulekut pakkuvad töökohti. Välja praagitud saaksid aga organisatsioonid, kelle ainus eesmärk on sotsiaalteenuste hangete abil lühiajaliselt kasumit teenida ning kes ei suuda tõendada oma seost kohaliku kogukonnaga ega valmisolekut pikemaajaliselt pühenduda. 

Teiseks peab kaitstud töö teenuse pakkujatel olema võimalik aidata enda juures töötavatel inimestel omandada konkreetseid kutseoskusi ja ideaalis ka ametliku kvalifikatsiooni.  

Kutseoskuste omandamine on selle eeldus, et iga inimene jõuaks ükskord maksimaalse töötasuni, mida tema töövõime taseme juures on võimalik teenida. Kiiresti muutuvas maailmas on õpe töökohal üks tulevikutrendidest. 

Loomulikult pole igal kaitstud töö keskusel eraldi võimalik ega mõistlik luua töökohapõhiseid kas või mitteametlikke õppekavasid. Ühistesse lahendustesse on mõistlik investeerida just avalikul sektoril. Paraku on riigi praegune siht erivajadustega inimestele vaid võimaluse loomine kutsekoolides õppimiseks lihtsustatud viisil. Sel moel jääb kutseõpe kahjuks seostamata kaitstud töö keskustega, mis oleksid erivajadustega õppurite õpiväljundite omandamisel ja kinnistamisel loogiliseks, jõukohaseks ja samas piisavalt nõudlikuks keskkonnaks.

Üks hea eraalgatuslik näide on Maarja Küla õpperühm Räpina Aianduskoolis. 3-aastasesse õppesse pääsevad intellektipuudega aiandushuvilised, kelle lõpetamise eeldus on kutseeksami sooritamine, millega nad omandavad näiteks abiaedniku kutse. Taoliseid näiteid peaks olema üle Eesti. Sedasi leiaks iga inimene vastavalt oma huvidest ja erivajaduse tüüpist lähtuvalt sobiva õppekava, mis on kombineeritud praktiseerimisega kaitstud töö keskuses.

Kolmandaks tuleb kaitstud töö teenusele suunata ainult inimesed, kelle elus on kõige olulisemad probleemid lahendamisel või kontrolli all. Kui inimene suunatakse kaitstud tööle, kuid tegelikult pole ta oma elus uue väljakutse võtmiseks valmis, võib tema olukord (halvimal juhul pöördumatult) halveneda. Üks näide on psüühikahäirega inimesed, kes võivad sattuda uude madalseisu. 

Lahendusena tuleb töövõimet ja potentsiaalset sobivust nii kaitstud tööle kui ka avatud tööturule hinnata senisest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt. Inimesele tuleb enne kaitstud tööle suunamist tagada osa saamine teenustest (näiteks sõltuvushäirete ravi või psühholoogiline teraapia), mille läbimine võib olla eelduseks töötamise harjutamisele. 

Uut võimalust tänasega samas mahus eurorahade kasutamiseks ei tule. Kaitstud töö arendamine vajab ja väärib jõulisi samme veel enne, kui riigikontroll ja Euroopa Komisjon töövõimereformi rakendamise järgmiste vahehindamiste raames praegustele kitsaskohtadele tähelepanu juhivad. Sotsiaalministeeriumi poolt loodud heaolu arengukava 2016-2023 märgib ühena olulistest teemadest kaitstud töö arendamise küll ära. Just arendamise – pelgalt teenuse ostmise asemel – tuleb nüüd tõsiselt käsile võtta.

Potentsiaal tugevate kaitstud töö keskuste loomiseks on Eestis olemas, kui luua võimalused investeerida nii äriarendusse kui erivajadustega töötajate kutseoskustesse. Kui nende juurde seejärel suunata sellised vähenenud töövõimega inimesed, kes on kaitstud töö keskuses enda proovile panemiseks füüsiliselt ja psüühiliselt valmis, jõuavad võimalused eneseteostuseks ja väärika sissetuleku teenimiseks senisest palju rohkemate eestimaalasteni. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.