Mõlema partei esindajate esitatud eelnõu, mille eestkõnelejaks oli hiljuti lahkunud vabariiklasest senaator Lindsey Graham, annab USA presidendilevolituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaa nafta ja maagaasi viiele suurimale ostjale, samuti viiele riigile, kes aitavad Moskval energiasanktsioone vältida.

Eelnõu võeti vastu 262 poolt- ja 159 vastuhäälega. Eelnõu poolt hääletasid 203 vabariiklast, 56 demokraati ja üks sõltumatu esindaja. Selle vastu hääletasid seitse vabariiklast ja 152 demokraati.

Seadusandlus läbis senati ülekaaluka toetusega augustikuu alguses, vähem kui kuu pärast seda, kui Graham ootamatult suri pärast oma Ukraina-reisi.

Esindajatekojas on eelnõu aga palju tugevamat vastusseisu kohanud, kuna mõned demokraadid kardavad, et see annaks Trumpile liiga suure võimu tollimaksude üle, sundimata tegelikult Venemaa-vastaseid sanktsioone kehtestama.

Esindajatekoda viis eelnõu siiski edasi 15. septembri esimesel menetlushääletusel väikese, 214-211 enamusega, pärast seda kui kaks demokraati, Jared Golden ja Marie Gluesenkamp Perez, läksid üle vastasleeri.

Viimane hääletus toimus esindajatekoja viimasel istunginädalal enne 3. novembri vahevalimisi. Kongressi mõlemad kojad tulevad uuesti kokku 9. novembril.

Mõlemad USA suurparteid valmistuvad pöördelisteks valimisteks, mis võivad kas kinnitada Vabariikliku Partei kontrolli kongressi üle või anda seadusandliku võimu enamuse demokraatidele.

Grahami seaduse hääletust on Ukrainas tähelepanelikult jälgitud. President Volodõmõr Zelenski kutsus USA seadusandjaid 11. septembril eelnõu vastu võtma, rõhutades samal ajal vajadust president Trumpi "tugevate isiklike otsuste järele".

Enne hääletust ütles demokraadist senaator Richard Blumenthal, üks eelnõu kaasautoritest, et "nii Ameerika kui Ukraina jaoks on oluline näidata Vladimir Putinile, et me seisame tema vastu, sest ta mõistab ainult jõudu ja tugevust."

Vabariiklasest seadusandja Michael McCaul, eelnõu teine toetaja, märkis, et see seadusandlik akt suudab Vene režiimi nii palju survestada, et see asuks lõpuks rahumeelse lahenduse saavutamiseks läbirääkimislaua taha.

"Me võlgneme seda põhimõtetele, mille eest seisame. Me võlgneme seda Ukrainale; me peame seisma vastu oma vastastele ja austama ka Lindsey Grahami pärandit, kellel oli seadusloomes hiilgav oskus seda saavutada," ütles McCaul.

Eelnõu on suunatud riikide vastu, kes ostavad Venemaa energiatooteid. Hiina, India ja Türgi on Venemaa nafta suurimad ostjad, samas kui Euroopa Liit, Hiina ja Türgi on Venemaa maagaasi suurimad importijad.

Sihitavate riikide nimekiri vaadataks üle iga 180 päeva tagant. Riigid, kes impordivad vähem kui 15 protsenti Venemaa maagaasi ekspordist ja vähendavad aktiivselt seda osa, oleksid vabastatud.

Seadus kehtestaks samuti sanktsioonid Venemaa president Vladimir Putinile ja teistele kõrgematele ametnikele; suurematele Vene finantsasutustele, sealhulgas Vene keskpangale, Sberbankile ja Gazprombankile ning Venemaa riigile kuuluvatele ettevõtetele.

See oleks suunatud ka välismaiste tegutsejate vastu, kes toetavad Venemaa kaitsetööstust, suuremaid Vene energiaprojekte ja Moskva varilaevastikku, mis aitab Venemaal jätkata nafta eksportimist hoolimata lääneriikide sanktsioonidest.

Vene õhurünnakus Kiievile sai haavata 12 inimest

Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva Kiievile drooni- ja raketirünnaku, tekitades purustusi ühele koolile ja vigastades vähemalt 12 inimest, teatasid Ukraina ametnikud.

Plahvatused raputasid Kiievi kesklinna kohaliku aja järgi umbes kell 00.30. Järgmine Venemaa rünnak jätkus umbes kell 2.13, kui Ukraina pealinna tabasid ballistilised raketid. "Kaks suurt plahvatust kiiresti üksteise järel, seejärel umbes minuti pärast veel üks," kirjeldas sündmusi The Kyiv Independenti ajakirjanik. Umbes kell 2.21 raputas linna veel kaheksa plahvatust.

Õhuhäire anti suuremas osas Ukrainast, sealhulgas korraks ka riigi kaugel läänes asuvas Lvivi oblastis, kus sireenid kõlasid kella 2.12 ja 2.26 vahel.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et vigastada sai vähemalt 12 inimest, nende seas kaks last. Vähemalt üheksa vigastatut vajas haiglaravi.

Varem puhkes Venemaa rünnaku tagajärjel ühes Kiievis haridusasutuses väike tulekahju, mille päästjad kustutasid, teatas Ukraina riiklik hädaolukordade teenistus (DSNS).

"Golossijivski rajoonis sai kahjustada kõrgkooli neljakorruselise hoone fassaad ja aknad," öeldi DSNS-i teates.

Teine tulekahju puhkes Kiievi oblastis Brovarõ rajoonis, mis asub Ukraina pealinnast idas. Kahjustada said abihoone, põllumajandustehnika, poolhaagised ja auto, teatas Kiievi oblasti sõjaadministratsioon.

Oblasti Fastivi rajoonis said sõjaadministratsiooni teatel kahjustada ka elumajad ja kommertstaristu. Rünnaku põhjustatud kahjustuste täielik ulatus ei olnud esialgu teada.

Venemaa korraldab Ukraina linnade ja tsiviiltaristu vastu regulaarselt ohvriterohkeid rünnakuid, jätkates oma sõda Ukraina vastu.

Vene väed ründasid Kiievit ka 15. septembri hommikul, tappes ühe inimese ja vigastades kohalike võimude sõnul vähemalt 12 inimest. Kiievi Darnõtsja rajoonis sai umbes kell kuus kohaliku aja järgi tabamuse bensiinijaam, ütles linnapea Klõtško. Üks inimene viidi kriitilises seisundis haiglasse ning suri hiljem seal, teatas linnapea.