Tiia Orlovski: pikaajaline kaitstud töö – milline võiks olla edukas teenus? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Osalise ja puuduva töövõimega inimestele mõeldud pikaajalise kaitstud töö teenuse puhul on üks arutelukoht, kas selle teenuse puhul on edaspidi tegu jätkusuutliku tööturuteenusega või hoopis sotsiaalteenusega, kirjutab sotsiaalkindlustusameti projektijuht Tiia Orlovski.

Pikaajaline kaitstud töö on Eesti jaoks uus teenus, mis täna on alles väljaarendamisel. Sotsiaalkindlustusamet on seda teenust pakkunud psüühikahäirega ja ajukahjustusega ning nägemispuudega inimestele alates 2016. aastast.

Pikaajalise kaitstud töö teenusepakkujate ülesanne on leida koostöös tööandjatega teenuse saajatele sobilikud töö tegemise võimalused. Praegu on teenus üles ehitatud kolmeetapilisena.

Esimeses ehk ettevalmistavas etapis, mis kestab kuus kuud, toimub erinevate tööde proovimine ja harjutamine – siin hinnatakse inimese töösuutlikust ja kujundatakse tööoskusi. Selle perioodi ajal selgub, kas inimene on üldse võimeline jätkama teises etapis, mis sisult tähendab juba töö tegemist juhendaja toel kaitstud tingimustes. Teisisõnu, inimesele pakutakse piiramata perioodi jooksul jõukohast töö tegemise võimalust. 

Kolmandasse etappi ehk avatud tööturule on seni tõepoolest jõudnud vähesed. Selle eeldus on, et teenusepakkuja on leidnud piirkonnas sobiliku töökoha, kus õpetatakse inimesele vajalikud töövõtted selgeks. Vastavalt vajadusele võimaldatakse juhendamist veel aasta jooksul nii töötajale kui ka tööandjale.

Pikaajalise kaitstud töö teenust osutavad hetkel 38 asutust üle Eesti kõikides maakondades, välja arvatud Hiiumaal. Novembrikuu alguse seisuga said teenust 534 inimest, neist esimeses etapis 145, teises etapis 384 ja kolmandas etapis 5 inimest. Pikaajalise kaitstud töö raames tehakse näiteks sise- ja väliskoristust, käsitööd, puidutööd, abitöid köögis ja aias, pesu pesemist ja triikimist, pakendamis jmt. Teenusepakkuja saab iga teenuse saaja juhendamise eest pearaha, teenuse saaja ise saab I etapi perioodil stipendiumi ja sõidutoetust ning edaspidi juba tasu tehtud töö eest.

Oluline on rõhutada, et selle teenuse eesmärk on võimaldada inimestele töö tegemist, mille tulemus on reaalselt turustatavad kaubad või teenused.

Pikaajaline vs lühiajaline kaitstud töö

Ka töötukassa pakub kaitstud töö teenust, kuid lühiajalist, ja nende puhul on eesmärgiks inimeste jõudmine avatud tööturule. Mõlemaid teenuseid finantseerib Euroopa sotsiaalfond, andes sellega Eestile võimaluse arendada välja kaitstud tingimustes töötamine nii töökeskustes kui ettevõtetes.

Oluline vahe on selles, et kui töötukassa pakub teenust osalise töövõimega inimestele, siis meie pakume seda puuduva töövõimega inimestele. See on ka põhjus, miks kolmandasse etappi ehk avatud tööturule jõudmine ei ole pikaajalise kaitstud töö teenuse puhul eraldi eesmärgiks seatud ja heaks tulemuseks loetakse ka teises etapis töötamist.

On arusaadav, et teenusepakkuja jaoks ei ole ega saagi siin olla tegemist lihtsa ja mugava sihtgrupiga, kuna osa pikaajalise kaitstud töö teenuse saajatest ei ole alati kõige pädevam ise oma võimeid või vajadusi hindama. Seetõttu sisaldab riigi ostetav teenus lisaks töö tegemise võimaldamisele ka juhendamist, nõustamist ja toetamist sotsiaalsete ja muude probleemide lahendamisel.

Kuidas edasi?

Sotsiaalkindlustusamet otsib teenusepakkujaid riigihanke kaudu. Igal aastal on teenuse osutamise tingimustesse tulenevalt teenusepakkujate tagasisidest ja sotsiaalministeeriumi kui teenuse tellija ettepanekutest viidud sisse muudatusi teenuse arendamiseks.

2018. aasta hankes on üks olulisem muudatus teenusesaajate huvide kaitseks see, et teenuse teises etapis töötav inimene peab saama tasu vähemalt riigis kehtiva miinimumtöötasu määras. Et avardada teenusepakkujate ringi, ei pea enam hankes osaleja omama varasemat kaheaastast sotsiaalteenuste osutamise kogemust.

Teenusepakkujad on ka kurtnud, et üheaastased hankeperioodid sunnivad neid ühest küljest pidevalt muutustega kohanema, samas kui teisalt puudub neil kindlus, kas tasub teenuse arendamise huvides investeeringuid teha. Seegi on kindlasti arutelukoht, kus ootame kaasa rääkima erinevate sektorite esindajaid.

Meil pole üle võtta üks-ühele toimivaid mudeleid ka teistest riikidest, kuna selle teenuse puhul otsitakse alles kõikjal parimaid lahendusi. Seega on siin üks arutelukoht ka see, kas pikaajalise kaitstud töö teenuse puhul saab tegu olema jätkusuutliku tööturu teenusega või hoopis sotsiaalteenusega. Seetõttu on tarvis läbi proovida erinevaid teenuse osutamise mudeleid ja leida Eesti jaoks toimiv ja jätkusuutlik teenus, mida riik suudaks pakkuda ka ilma Euroopa rahastuseta, mis lõpeb 2020. aastal. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: