Enamik äpitaksojuhte pole kindlustusandjat teavitanud ({{commentsTotal}})

Novembrist jõustunud seadusemuudatus võrdsustas sõidujagajad tavaliste taksojuhtidega ning kõik Uberi ja Taxify juhid peavad taotlema endale takso teenindajakaardi. Kuigi uus seadus on kehtinud juba peaaegu kaks nädalat, ei ole paljud juhid endiselt pabereid korda ajanud.

Kuu algusest alates on nn äpitaksojuhtidele väljastatud 490 teenindajakaarti. Taxify hindas, et enam kui pooled nende juhtidest on saanud tänaseks taksojuhi paberid või siis esitanud vastava taotluse.

Kui inimene soovib kasutada oma autot taksona, tuleb tal leppida tunduvalt kallima liikluskindlustusega. See tähendab, et ka need juhid, kes said seoses uue seadusega värskelt kätte taksojuhi paberid, peaksid helistama kindlustusfirmasse ja sellest teada andma. Seni on seda teinud üksikud juhid.

"See lootus ei ole täitunud. On mõned üksikud juhid, kes kindlustusandjaid on sellest teavitanud. Aga on kaks võimalust, kas seda teenust Eestis praegu ei pakuta või need taksojuhid pakuvad seda teenust seadust eirates ja kindlustusandjat sellest teenusest teavitamata jättes," ütles liikluskindlustuse fondi juhatuse liige Lauri Potsepp.

Taxify Eesti juhtide haldur Maria Jürisson kinnitas, et ettevõtte jaoks on oluline, et juhil oleks korrektne kindlustus olemas, aga Taxify ise ei kontrolli seda, mistõttu ei oma ka ülevaadet.

Äpitakso juhtidel ei ole siiski ilmselt kallimast kindlustusest pääsu, sest kindlustusfirmad hakkavad majandustegevuse registri kaudu kontrollima, kas klient on taksojuht või mitte. Ka liisingufirmad soovivad, et kliendid neid teavitaks.

"Kliendil on liisingulepingu kohaselt kohustus panka teavitada, juhul kui ta hakkab teenust osutama. Kuigi meie väga selgelt eristame elukutselisi taksojuhte või kliente, kelle jaoks Uberi ja Taxifyga sõitmine on lisasissetulekuallikas," ütles Swedbanki autoliisingu valdkonnajuht Juulia Holomejeva.

Lubade taotlemise kohustus ja kallim kindlustus võivad tähendada, et põhitööle lisaks raha teenivatel pühapäevasõitjatel kaob huvi, ning ka Uberi ja Taxify alla jäävad eeskätt elukutselised juhid. Taxify ei soovinud täna avaldada, kas uus seadus on sõitjate arvu vähendanud.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: