Kui praegu saavad korteriomanditeks jagatud maja omanikud ise otsustada, kas moodustada korteriühistu või tegutseda korteriomanike ühisusena, siis 1. jaanuaril 2018 kehtima hakkav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus sellist valikut enam ei võimalda.

Mardi ütles ERRile, et korteriühistute liidu telefon on punane, sest inimestel on korteriühistute loomise kohta väga palju küsimusi.

"Tuleb meeles pidada, et see uus seadus puudutab neid maju, kus on omandid jagatud korteriomanditeks ehk on moodustatud reaalosad. Selline majade hulk on eestis väga suur," rääkis Mardi.

Ta rõhutas, et kaasomandile uus seadus ei laiene, seega reaalosadeks jagamata kortermajas pole korteriühistu kohustuslik ka edaspidi. Samuti ei puuduta seadus hooneühistuid ehk nõukogudeaegseid elamukooperatiive, mida reguleerib hoopis turundusühingute seadus.

Lisaks ei puuduta seadus ridamaju, mille juurde on moodustatud iseseisvad krundid. Sellist tüüpi hooneid on aga Mardi sõnul väga vähe.

Kaasomandis paarismajadele uus seadus ei laiene, küll aga tuleb ühistu moodustada selliste paarismajade puhul, mis on jagatud korteriomanditeks - siis tekib seaduse jõustumisel ka neis kahe korteriga majades ühistu.

Kui ühistut pole, loob riik selle ise

Kui elamutes, mida uus seadus puudutab, pole 1. jaanuariks korteriühistut loodud, loob riik selle ise. Mardi sõnul on kõige enam segadust tekitanud just see küsimus ja seaduses välja toodud tõik, et riigi loodud korteriühistuid hakkavad haldama haldusettevõtted, mille juhid on omakorda ka nende korteriühistute juhatuse liikmed. 

Ta rahustas korteriomanikke, öeldes, et korteriomanike ühisustest tekivad seaduse alusel lihtsalt korteriühistud. Mardi sõnul seisneb vahe selles, et muutub oluliselt majandamisvorm, kuivõrd korteriomanike ühisus ei ole iseenesest juriidiline isik.

Korteriomanike ühisuses on korteriomanikud tavaliselt valinud üldkoosolekul kellegi seda maja esindama. Seda isikut nimetatakse valitsejaks ning tema sõlmib vajalikud lepingud prügiveo, veevarustuse, kaugkütte ja muus sellise jaoks.

Valitsejaks võib olla füüsiline isik ehk korteriomanik samast majast või juriidiline isik ehk mõni haldus- või hooldusettevõte. Juhul kui valitsejaks on füüsiline isik, siis uue seaduse kohaselt saab temast loodava korteriühistu juhatuse liige.

Tekib Eesti õigussüsteemis uudne põhimõte

"Kui on valitud valitsejaks juriidiline isik, tekib ka temast seaduse alusel loodava korteriühistu juhatuse liige. Õiguslikult korrektne väljend on see, et teda nimetatakse juhatuse liikme alusel tegutsevaks. Tekib Eesti õigussüsteemis tegelikult väga uudne põhimõte, mida meie õigussüsteemis varasemalt ei ole olnud, ehk korteriühistu kui juriidiline isik. Ja tema juhatuse liikme asemel võib olla teine juriidiline isik," selgitas Mardi.

See juriidiline isik ise otseselt selle korterelamu majandamisega tegelda ei tohi, vaid peab nimetama majahalduri, kes igapäevased küsimused enda kanda võtab. Majahalduriks ei saa seejuures igaüks, vaid ainult vastava kutsega isik ning kutset väljastab kutsekoda.

"Aga võib-olla kõige rohkem on küsitud ja inimesed on ka mures olnud, et kes siis ikkagi riigi poolt meie maja korteriühistu juhatuse liikmeks määratakse," tõi Mardi välja.

"Tahaks neid häid korteriomanikke rahustada, et kui te olete täna oma maja vaikselt majandanud, siis riik iseenesest ei sekku teie majandamismudelisse ja riik ei määra ka teie majale mingit isikut, kes hakkab teie korteriühistut juhtima," sõnas ta.

Riik kellelegi juhatuse liiget peale sundima ei hakka

Ta rõhutas, et kui juhatuse liikmeid ei ole ja seaduslikku esindusõigust teostavad korteriomanikud ühiselt, siis tuleb ühel hetkel lihtsalt kokku tulla ja vastavad isikud korteriühistut juhtima määrata.

"Jumala eest, et ei teki inimestel hirmu, et keegi riigi poolt määrab neile juhatuse liikme - sellist olukorda ei teki," kinnitas Mardi.

Uus seadus lihtsustab kuni kümne korteriga majade tegutsemist - neil ei pea olema juhatust ning nende raamatupidamine võib olla kassapõhine. Majandusaasta aruandeid uuele, 1. jaanuarist loodavale korteriühistute registrile pole sellistel majadel samuti tarvis esitada.

Urmas Mardi sõnul eeldas ta, et uue seaduse ootuses hakatakse rohkem ühistuid looma, aga ehkki praeguseks on ühistuid juurde tekkinud, siis mitte nii massiliselt.

"Mis puudutab konkreetset arvu, kui palju on neid kortermaju, mis uue seaduse valguses korteriühistuks luuakse, siis arvan, et see number jääb 7000-8000 maja piiresse," lausus ta.