"Arstiabi on teadusmahukas valdkond, kus maailmatasemel püsimise absoluutseks eelduseks on kodumaise teaduse elujõulisus. Eesti arstkond vaatab kasvava murega probleemide kuhjumist meie teaduse rahastamises. Akadeemilised ringkonnad – teaduste akadeemia, ülikoolid, noored teadlased, arstiteaduskond – on korduvalt taotlenud teaduse rahastamise suurendamist. Arstide liit teeb ettepaneku tõsta Eesti teadusesse investeeritava rahastuse sihti 1,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust," seisab avalduses.

"Arstide liit peab oluliseks terviklikku ja hästi toimivat haridussüsteemi. Arstiharidus ei piirdu diplomiõppega, vaid jätkub erialakoolitusega residentuuris ning elukestva õppena kogu karjääri vältel. Meditsiinihariduse kvaliteedist algab ravi kvaliteet," selgitab liit. "Arstkond soovib, et rahva tervise edendamisel panustaks riik rohkem haiguste ennetamise programmidesse ning sõeluuringutesse, et tagada nende suurem hõlmatus ja efektiivsus. Arstide liit kiidab heaks uute vaktsiinide lisamise riiklikku vaktsineerimiskavasse ja kutsub inimesi kaitsma ennast ja oma lapsi välditavate haiguste eest."

Ühtlasi tunnustab arstide liit valitsust alkoholi tarvitamist piiravate ja tervishoiu rahastamist suurendavate otsuste eest, sest tegu on rahva tervise huvides tehtud riigimehelike sammudega.

Samas märgib liit, et kui haigekassa nõukogu on seni töötanud sotsiaalparlamendina, kus on võrdselt esindatud nii patsientide, tööandjate kui riigi esindajad, siis sellest põhimõttest loobumine on ohtlik, kuna suurendab riski, et otsustamisel lähtutakse patsientide huvide asemel poliitilistest eesmärkidest.

"Tervishoiu parem rahastamine aitab patsientidel kiiremini ravile pääseda, kuid sama oluline on arstiabi kvaliteet. Arstide liit leiab, et ravikvaliteedi arendamisel on tähtis roll kodumaisel arstiteadusel ja meditsiiniharidusel," seisab arstide liidu avalduse tekstis.