Alo Lõhmus: soovitus pühadeks – seikle e-riigi avastamata nurkades! ({{commentsTotal}})

Lõppev aasta kujunes Eesti e-riigile üsna ärevaks. ID-kaartidega juhtus midagi, mille koha ametnikud tõttasid kinnitama, et muretsemiseks pole vähimatki põhjust, endal väga murelikud näod peas. Tagatipuks selgus alles äsja, et ka sadade tuhandete eestlaste sotsiaalmeedia paroolid on kellegi poolt välja nuhitud ja lahti murtud. Jama kui palju.

Selle taustal tahaks meelde tuletada, et Eesti e-riik on tegelikult palju laiem kui vaid ID-kaardiga digiallkirja andmine või kõikvõimalikud muud ranget isikutuvastamist nõudvad e-teenused. E-riigi sisuline osa on ka riiklikud andmekogud, mis on täiesti avalikud, ei nõua enamasti mingit isikutuvastamist ning mis pakuvad igale kasutajale uskumatult kasulikku ja põnevat informatsiooni.

Säärased andmekogud on aastate jooksul pidevalt arenenud ja on tänaseks huvitavamad kui iialgi varem.

Esimesena tõstaksin esile maa-ameti geoportaali, kuhu äsja lisati uued, tänavu kevadel ja suvel pildistatud ortofotod, millel kuni 20-sentimeetrine eraldusvõime maapiirkondades ja kuni 10-sentimeetrine eraldusvõime linnades. Väga selgete ja detailirikaste fotode abil on igaühel võimalik meie kalli isamaa kohal kotkana lennelda ning laskuda lähemalt vaatama tuttavaid paiku.

Geoportaal on asendamatu abimees mitte üksnes maamõõtjale või metsamajandajale, vaid ka näiteks jalgsi- või jalgrattamatka kavandajale. Kuid geoportaal on ka ajavärav: kõige värskemaid ortofotosid on võimalik võrrelda vanemate, näiteks 1993. aastast pärinevate aerofotodega ning teha tähelepanekuid selle kohta, kuidas vahepeal möödunud aastakümnete jooksul on muutunud meie metsad, külad ja linnad.

Lisaks leidub geoportaalis 20. sajandi ajalooliste kaartide rikkalik kiht.

Kellele neist kaartidest veel väheks jääb, see võib suunduda rahvusarhiivi kaartide infosüsteemi, mis praegu sisaldab ligi 50 000 digiteeritud maakaarti. Rahvusarhiivi digiarhiiv on tõeline info-ookean, kuhu võib ajaloohuviline end unustada päevadeks, nädalateks või lausa kuudeks. Arvuti kaudu on võimalik uurida oma perekonnalugu ning tutvuda arvukate digiteeritud arhiiviallikate kollektsioonidega, samuti sirvida tuhandeid vanu fotosid. See kõik on mõistagi täiesti tasuta, tuleb vaid vormistada ennast digiarhiivi kasutajaks.

Rahvusarhiivi digiallikatele sekundeerivad rahvusraamatukogu peetav digiteeritud ajalehtede andmebaas, kuhu küll miskipärast ei raatsita lisada nõukogude ajal ilmunud ajakirjandust, ehkki Saksa okupatsiooni ajal ilmunud lehed on digiteeritud.

Ning kolmas suurepärane andmekogu on rahvusringhäälingu digiarhiiv. Sealt võimalik kuulata ja vaadata aastakümnete taguseid tele- ja raadiosaateid, näitkeks nautida Uduvere Ärni reportaaže aastast 1974 või kuulata kõnelemas nii Konstantin Pätsi kui ka Johannes Käbinit. Andmebaas sisaldab ka rikkalikku valikut aegumatu väärtusega dokumentaalfilmidest ja -saadetest, telelavastustest ning raadiokuuldemängudest.

Kellel on nende ja veel mitme teise suurepärase e-varamuga tutvus tegemata, neil soovitan just eelseisvate pikkade pühade ajal heita pilk meie e-riigi tõeliselt huvitavetesse ja väärtuslikesse piirkondadesse. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Siim Kallas tahab kohalikele omavalitsustele rohkem sõltumatust anda, mistõttu peaks valdade tulubaas kasvama. Kinnisvaramaks oleks hea lahendus, leiab Kallas.

Kallas: omavalitsustele laekuv kinnisvaramaks teeks vallad isemajandavaks

Viimsi vallavanem ja Reformierakonna juhatuse liige Siim Kallas kommenteerib oma ammust ideed kinnisvaramaksu kehtestamisest kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks kui osa maksupaketist, mis vajab laiemat arutelu. Ettepaneku tuum on viia vallad kulupõhiselt eelarvestamiselt isemajandavaks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: