Haigekassa teeb raviasutustega kokkuleppe, millega tellib konkreetse arvu erinevaid raviteenuseid. Arvestus käib sisuliselt nii, et ühele haiglale määratakse teatud summa raha, mille eest saab ta teha vastava hulga näiteks puusaliigese operatsioone. Olenevalt teenusest juhtub aga pahatihti, et reaalne ravivajadus on märgatavalt suurem, kui haigekassa tellimus. Ning see tekitabki pea iga aasta lõpus olukorra, kus paljud juba kokku lepitud operatsiooniajad lükatakse uude aastasse, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Haigekassa partnerihalduse osakonna juhataja Marko Tähnase sõnul on haigekassal kohustus püsida eelarves. "Maksimaalselt eelarve piires, vastavalt tegelikule vajadusele, arvestades sinna juurde ka ravi kättesaadavust, et ei oleks kuskil pikkasid ooteaegasid, planeeritakse see maht, mis on võimalik eelarve piires ühes aastas ära teha," lausus Tähnas.

Tähnase sõnul on eesmärk, et ravijärjekorrad ei kasvaks.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on olnud aastaid, mil tellitud ravimahtude täitumise järel tuleb edasi lükata enam kui 100 operatsiooni, räägib kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto.

Tänavu lükatakse edasi kümmekond operatsiooni. Samas neid valdkondi, kus operatsioon saab edasi lükata, haiglas palju ei olegi.

"Need on ortopeedilised liigese proteesimise lõikused, silma katarakti lõikused, mõned nina, kurgu, kõrva eriala lõikused ja üldkirurgilised lõikused. Palju rohkem neid teenuseid ei olegi, mida kannataks edasi lükata," ütles Einasto lisades, et ka eelpool mainitud lõikusi ei saa edasi lükata.

Põhja Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ütleb, et nemad uude aastasse operatsioone ei lükka. Mitte küll selle pärast, et haigekassa tellimus alati piisav oleks. Kui on näha, et raha ei piisa, siis uusi operatsioone lihtsaltk okku ei lepita. Näiteks ortopeedia valdkonnas pole haigla uusi patsiente vastu võtnud juba alates oktoobrikuust. Samas, nagu öeldud, siis kõigis valdkondases pole võimalik operatsioone tulevikku lükata. Töö tehakse haiglas ikkagi ära ja see läheb kirja ületööna, mille haigekassa ka hüvitab. Samas mitte täies ulatuses, vaid kindla koefitsiendi alusel.

"Selle aasta teisel poolaastal on meil ületööd 4,5 miljoni euro ulatuses," ütles ta.

Valitsus on uueks aastaks haigekassale lisaraha lubanud ja Marko Tähnas ütleb, et sellega peaks mitmed ravijärjekorrad oluliselt väiksemaks muutuma. Ning ka ületööd tuleb haiglatel ilmselt vähem teha.

"Väga suur osa lisarahastusest läheb puusa- ja põlveproteesi lõikuste jaoks. Järgmisel aastal see maht oluliselt kasvab, mis tähendab, et me näeme suurt järjekordade lähenemist," ütles Tähnas.

Ka haiglajuhid loodavad, et tuleval aastal kohale jõudev lisarahastus aitab järjekordi lühendada. Samas tõdevad nii Mart Einasto kui Agris Peedu, et kasvab ka inimeste ravivajadus ja ravijuhud lähevad üha kallimaks.