Ruussaar: silla eelis on, et ei pea sillale jõudmiseks vaatama kella ({{commentsTotal}})

Anvar Samost ja Ainar Ruussaar.
Anvar Samost ja Ainar Ruussaar. Autor/allikas: ERR

Vikerraadio saates "Samost ja Ruussaar" tõdesid ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar, et nn Saaremaa silla rajamine erakapitalil pole kuigi tõenäoline, samas kui kõik praktilised argumendid räägivad silla kasuks.

Ruussaar tõdes, et praamile jõudmiseks peab vaatama kella - see on puudus, ka rongile või lennukile jõudmiseks peab kella vaatama, kuid silla peale jõudmiseks pole kella vaja.

"Sild on natuke nagu sümbol. Buda ja Pesti ühendab mitu väga vahvat silda, Emajõele kavandatakse uut silda, et ühendada Tartu parem- ja vasakkallas, Pärnus on mitu silda. Muhu saart ja Saaremaad ühendav tamm ei vasta mingitele nõuetele, kuid on üle elanud kaks ilmasõda, kaks okupatsiooni, kolm majandustõusu, kaks majanduskriisi ja kõik toimib," märkis Ruussaar.

Ruussaare sõnul on Saaremaa sild selles mõttes kujundlik, et tegemist on väga kalli projektiga, aga maailm ju tunneb sildu.

"Vaatasin 18 aastat tagasi valmis saanud Rootsi ja Taani vahel olevat nn Sundi silda, mille pikkus on umbes sama ehk seitse kilomeetrit, nagu on kavandatud mandri ja Muhu vahelisele sillale ja väidetavalt Sundi sild on end praeguseks ära tasunud," ütles Ruussaar.

Ruussaare sõnul maksab näiteks seitsme kilomeetri pikkuse Sundi silla ületus sõiduautoga, milles istub neli inimest, üks suund 150 eurot.

Samosti sõnul maksab praamipilet samale seltskonnale Saaremaale suvel 17,55 eurot.

"Eks see ole väike vahe küll. Alustaksin sellest, et see on Eesti üldine hügieeni küsimus, Eesti on nii väike riik, et meil peaks olema häbi kui mõnda riigi piirkonda on tülikas või lausa eluohtlik liikuda. Ise Saaremaad tihti külastava inimesena pean ütlema, et minul ei ole küll viimasel ajal nendele riigiettevõtetele, kes seda liiklust korraldavad ja opereerivad uute laevadega, mitte ühtegi etteheidet," märkis Samost.

Samost leidis, et kui eraalgatusel sild peaks tulema, siis ega need eraomanikud ei lase sillast tasuta üle sõita.

"Nende äriplaan põhinebki sellel, et sillast ülesõitmisel tuleb maksta parvlaevapiletiga võrreldavat hinda. Ühtegi kalkulatsiooni nad täpsemalt välja käinud ei ole. Kui kümmekond aastat tagasi oli tehtud arvestusi, et kui 75 protsenti investeeringust tuleb riigilt ja seda ei hakata kapitalikuluna enam opereeriva ettevõtte kasumiaruandes hoidma, siis selleks, et asi ots otsaga kokku tuleks, peaks silla ületus olema kaks korda kallim kui tollane praamipilet," selgitas Samost.

Samost tõdes, et kui jätta silla maksumus kõrvale, siis kõik praktilised argumendid räägivad silla kasuks - alates ettevõtjatest, kes peavad oma kauba Saaremaalt välja vedama või sisse tooma, kuni täiesti tavaliste turistideni, kelle liikumine on oluliselt lihtsam ja sujuvam.

"Aga nüüd ongi see küsimus, kas selle raha kulutamine sinna on otstarbekas. Ma ütleks, et riikliku teedevõrgu osana oleks mõttekas, aga emotsionaalsed argumendid silla vastu - neid me oleme kõik näinud uuringute põhjal. Küsimus on - kui hästi see praegune praamiühendus asendab riikliku teedevõrgu puuduvat sillaosa. Mina ütleks, et päris hästi asendab," tõdes Samost.

"Kui vaadata valikuid, kas teha Tallinna-Tartu neljarealine kiirtee, Tallinna-Narva neljarealine kiirtee või Tallinna-Ikla neljarealine kiirtee, siis need tuleks muidugi enne valmis ehitada, kui Saaremaa sild, sest ühes kohas on suur lahendamata probleem, teises kohas - Saaremaal - on tegelikult on üsna hästi toimiv ühendus," leidis Samost.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: