President: Narva tuleb postindustriaalsest lõksust välja aidata
Narva ei ole mingi eriliselt depressiivne koht, vaid olnud aastaid postindustriaalses lõksus, millest tuleb üheskoos välja rabeleda, ütles president Kersti Kaljulaid ERR-ile antud usutluses.
Narva raekojas kuulutati teisipäeval välja, et Narvast võiks saada aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn. Lisaks Narvale on teatanud oma soovist sellele tiitlile kandideerida ka Tartu. President Kersti Kaljulaid ütles Vikerraadio saates Uudis+, et selline konkurents on ainult hea.
"Mõlemad linnad on mulle armsad. Üks on minu ülikoolilinn ja teine on linn, millest mul on kogu elu kahju olnud. Ma olen kindel, et kultuuripealinna protsess aitab tuua Narva uut elu, mida postindustriaalsele linnale on väga vaja."
Presidendi sõnul ütles ta juba aasta eest välja, et tahab tulla Narva kuuks ajaks tööle. Ka ei pidanud ta tõsiseltvõetavaks, et ta võiks sellest plaanist loobuda julgeoleku- või turvalisuse kaalutlustel.
"Mille poolest on Narvas ebaturvalisem kui näiteks Kuressaares? Ma tulen Narva, et olla koos Narva inimestega. Ja näidata, et Narva on koht, mis on ühe tavalise inimese südames, kes leiab, et Narvale on ülekohut tehtud. Aga Narva ei ole eriliselt depressiivne koht. Narva on linn, mis tavalises postindustriaalses lõksus, millest tuleb meil kõik koos välja rabeleda."
Presidendi sõnul on Euroopa kultuuripealinnaks saamine aastal 2024 pikk tee, kuid Narva on juba selletagi väga palju muutunud.
"Narva kuulub palkade poolest Eesti keskmike hulka. Kui 15 aastat tagasi oli Narvas kohvikut raske leida, siis täna on pilt palju parem. Narva vastu on ka turistidel naturaalne huvi. Juba täna on Narvas palju kultuuri. Juurde tuleb betooni ja hinge. Ma loodan, et ka raekoda ja muuseum saavad korda."
Narva saamist Euroopa kultuuripealinnaks toetav kontserdikorraldaja Helen Sildna lisas, et Narvale kui industriaalse ajalooga linnale tuleb uus potentsiaal anda, milleks sobiks just loomeettevõtlus ja sellega kaasnev.
"Tööstus ei tule siia ega ühessegi teise postindustriaalsesse Euroopa linna tagasi. Tuleb leida uus käivitav mootor, milleks on kultuur, loovus ja väikeettevõtlus. Narva linn võiks olla vaba mängu väljak loovatele ja ettevõtlikele inimestele."
Sildna sõnul on suur väljakutse, kuidas kommunikeerida kultuuripealinna projekti tavalistele Narva elanikele.
"Loomulikult pole me jõudnud 60 000 inimesega igaühega rääkida, aga kohalik aktiivne kogukond on sellest väga vaimustuses. Ei maksa ka unustada, et Peterburi on vaid 150 kilomeetrit Narvast ja nad kõik ootavad põhjust, et tulla Narva sagedamini."
Samuti vabatahtlikuna Narva kultuuripealinna projekti toetav loovettevõtja Ragnar Siil ütles, et Euroopa kultuuripealinnade valimise uus süsteem toetab just Narva sarnaseid linnu.
"Kümme aastat tagasi muutus süsteem, kuidas valitakse kultuuripealinnu. Kui varem valisid riigid neid ja sel viisil sai ka Tallinn, siis viimased kümme aastat valib Euroopa Liidu kokkupandud komisjoni. Kui vaadata, kuidas neid valitud, siis üks oluline kriteerium on, et selle aastaga peab linnas midagi selgelt muutuma," sõnas Siil.
Seetõttu otsitakse kultuuripealinnaks linnu, kus on probleeme ja väljakutseid, aga kus kultuur saab olla lahenduse pakkuja.
"Ehk kultuuripealinna tiitel pole auhind eelnevate aastate tubli töö eest, vaid võimalus tuua muutus. Narvas on potentsiaal positiivseks muutuseks suurem kui ühelgi teisel linnal."
Toimetaja: Urmet Kook