Nimetüli on takistanud Skopje-l NATO ja Euroopa Liiduga liitumist, vahendas Reuters.

"Mul on väga hea meel ja tunnen kergendust, et läbirääkimistes toimub edasiliikumine," sõnas Merkel ühisel pressikonverentsil Makedoonia peaministri Zoran Zaeviga.

"Viimase kümne aasta jooksul pole lahendus olnud nii lähedal kui praegu. Oleks imeline, kui allesjäänud raskused ületatakse," lisas ta.

Kreeka on vastu, et endine Jugoslaavia vabariik kasutab nime Makedoonia, kuna arvab, et see võib viia territoriaalsete nõudmisteni sama nime kandva regiooni järele Põhja-Kreekas.

Kreeka opositsiooniliider nõuab leppe jaoks suuri mööndusi

Kreeka suurima opositsioonierakonna Uue Demokraatia partei esimees Kyriakos Mitsotakis ütles, et Makedoonia peab olema nõus muutma oma põhiseadust selleks, et saada liikuda edasi NATO- ja EL-iga liitumise suunas, vahendas Politico.

Tema sõnul peaks Kreeka Makedoonia Vabariigi nime leppega nõustuma vaid siis, kui see on osa laiemast kokkuleppest, mis kohustab Skopjet muu hulgas muutma oma põhiseadust ja loobuma territoriaalsetest nõudmistest.

"See peab olema komplekslepe. Kõik küsimused tuleb lahendada samaaegselt. Küsimus ei ole ainult nimes, see on maa tagastamise poliitikas, see on kooliraamatute muutmises. Lõppude-lõpuks on küsimus nende põhiseaduse muutmises, et tagada see, et kõik kokkulepped peegelduvad nende põhiseaduse muutmises," rääkis ta.

Lääneriikide liidrid toetavad eelmisel aastal võimule tulnud Makedoonia uue valitsuse jõupingutusi tüli lahendamiseks ning tihedamate sidemete loomises Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Paljud kreeklased usuvad aga, et nime Makedoonia kasutamine võib kaasa tuua territoriaalsed nõudmised. Seetõttu on kümned tuhanded kreeklased protesteerinud Ateenas selle vastu.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras on püüdnud jõuda Makedooniaga kompromissile tüli lahendamiseks.