Kreeka ja Makedoonia on vaielnud Makedoonia nime üle alates Makedoonia iseseisvumisest 1991. aastal. Kreeka on vastu Makedoonia nimele, väites, et see viitab territoriaalnõudmistele tema Makedoonia provintsi suhtes. Kreeka vastuseisu tõttu ühines Makedoonia 1993. aastal ÜRO-ga nime all Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM) ja ÜRO Julgeolekunõukogu nõustus toona, et FYROM on ajutine nimi.

Nimetüli on takistanud Makedoonial tänini NATO ja Euroopa Liiduga liitumast.

"Me oleme valmis aktsepteerima geograafilist määratlust" riigi nimes, ütles Zaev Skopjes ajakirjanikele, keeldudes täpsustustest, et mitte õõnestada Kreekaga peetavaid kõnelusi.

"Tahan, et läbirääkimisprotsessi saadaks edu. Me oleme valmis geograafiliseks määratluseks ja rohkem ma ei ütle, sest tean selle küsimuse tundlikkust," lausus peaminister.

Makedoonia meedia on spekuleerinud FYROM-i asenduse näol mitme nimevariandiga nagu Ülem-Makedoonia, Põhja-Makedoonia, Vardar-Makedoonia, Makedoonia-Skopje ja Uus-Makedoonia.

Kreeka rahvuslased on raevukalt vastu sõna "Makedoonia" lisamise vastu naaberriigi nimesse.

Vasakpoolne Kreeka peaminister Alexis Tsipras püüab 27-aastast vaidlust lahendada, see vihastab aga opositsiooni ja tema rahvuslikult meelestatud koalitsioonipartnereid.

ÜRO vahendaja Matthew Nimetz pidas eelmisel nädalal Ateenas ja Skopjes kõnelusi nimetüli lahendamiseks. Ta ütles pärast Kreeka ametnikega kohtumist, et pooltel näib olevat soov tüli lahendada.