Veerand sajandit kestnud nimevaidluse lõpetanud kokkulepe Skopje ja Ateena vahel seisab hapral jääl. Eelmine konservatiivne võimupartei VMRO-DPMNE, mis on viimased nädalad juhtinud rahvuslaste meeleavaldusi, nimetas kompromissi kapituleerumiseks, vahendasid ERR-i teleuudised.

Teisel pool piiri süüdistab opositsioon ja meedia peaminister Alexis Tsiprast kreeka identiteedi mahamüümises. Kreeka opositsiooni juht Kyriakos Mitsotakis palus sekkuda presidendil, et ära hoida lahendus, mille vastu on suur osa kreeklasi.

"See kokkulepe on sügavalt problemaatiline. Selle vastu on suurem osa kreeklasi, sest see annab ära makedoonia keele ja makedoonia rahvuse. Meie jaoks on see vastuvõetamatu taandumine," rõhutas Kreeka Uue Demokraatia partei juht Mitsotakis.

Skopjes asuva mõttekoja ekspert ütles, et kokkuleppe jõustumiseks peavad mõlemad osapooled talitama väga ettevaatlikult.

"Muidugi ei ole see lepe täiuslik, aga ei peakski olema, sest see on kompromiss. See saab olema valus ja aeglane protsess," nentis mõttekoja Euroopa Poliitika Instituut ekspert Aleksandar Jovanovski.

Skopje paneb riigi nimeküsimuse referendumile sügisel, kus seda peab toetama vähemalt 51 protsenti elanikest. Kui referendum ebaõnnestub, korraldatakse erakorralised valimised.

"Valitsus peab väga hoolikalt küsimuse sõnastama, et rahvas segadusse ei satuks," lausus Jovanovski.

Ühiskonda lõhestavas küsimuses kannustab lahenduseni jõudmist NATO ja Euroopa Liidu perspektiiv, mida Ateena on siiani blokeerinud.

"Isiklikult ma arvan, et jah, see avab Makedooniale EL-i ukse," kommenteeris Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini.

Euroopa Parlamendis nimetasid aga Kreeka saadikud kokkulepet ebademokraatlikuks.