ERR Skopjes: Makedoonia loodab nimevaidluse Kreekaga varsti lahendada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Makedoonia loodab lahendada veerand sajandit kestnud nimevaidluse Kreekaga enne juulis toimuvat NATO tippkohtumist.

Ateena on blokeerinud Makedoonia astumise allianssi ja vetostanud Euroopa Liidu liitumiskõneluste alustamise kuigi Skopje on täitnud kõik formaalsed tingimused. Kui nimevaidlus seljatatakse, loodab Skopje saada NATO liitumiskutse juba suvel. Euroopa Komisjon loodab, et esimesed Lääne-Balkani riigid on valmis EL-iga liituma seitsme aasta pärast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Skopje kesklinn külvati ajalooliste rahvussümbolitega üle kampaania korras pärast ränka pettumust 2008. aasta NATO tippkohtumisel, kui Kreeka valitsus vetostas Makedoonia liitumiskutse. Makedoonia vastulöök oli sümboolne. Keskväljakule püstitati sõdalane hobusel - kaheksakorruselise maja kõrgune muistne Makedoonia väejuht Aleksander Suur, kes oli pärit aladelt, mis kuuluvad täna Kreekale. Nii nagu Makedoonia nime, tahavad kreeklased ka Aleksander Suure ajaloopärandit pidada üksnes enda omaks.

"See pidi saatma kreeklastele vastusõnumi - kui teie ajate asjad keeruliseks, siis me teeme sama. Ma ei ole kindel, et see on toiminud, pigem mitte," nentis mõttekoja Zenith juht Aleksandar Nikolov.

11 kuu eest ametisse astunud Makedoonia uus valitsus tegi kannapöörde ja loodab veerand sajandit kestnud nimevaidlusele Kreekaga leida lahenduse veel enne juulis toimuvat NATO tippkohtumist. Hea tahte avaldusena nimetas valitsus veebruari lõpus ümber Aleksander Suure nime kandnud lennujaama ja riigi ühe tähtsama maantee. Samal ajal kui Skopje ja Ateena püüavad leida kompromissi, mis vabastaks Makedoonia Jugoslaavia endise vabariigi taagast, on Skopje kesklinnast ära korjatud ka paar vastuolulist skulptuuri.

"Kaalutakse mitut nimevõimalust: Ülem-Makedoonia, Põhja-Makedoonia, Makedoonia Vabariik (Skopje). Me ei tea, millist nimetust mõlemad pooled eelistavad," kommenteeris mõttekoja Analytica teadur Magdalena Lembovska.

Skopjes kardetakse, et kreeklastele riigi nime muutmisest ei piisa ja Ateena tahab minna ka makedoonlaste identiteedi ja põhiseaduse kallale.

"Hiljutised avaliku arvamuse uuringud näitavad, et suurem osa rahvastikust on nõus nime muutmisega selleks, et Euroopa integratsiooniga edasi liikuda," märkis samas teadur Lembovska.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: