EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ütles, et otsus Albaania ja Makedoonia kohta on tähtis samm kogu piirkonnale. Samas tuleb tema sõnul reforme ja kaasajastamist riikides jätkata.

Mogherini saabub teisipäeval Lääne-Balkani piirkonda, et kinnitada Euroopa Liidu pühendumust.

"On oluline, et kasutaksime tekkinud hoogu ära, sealhulgas meie Lääne-Balkani strateegia raames, ja tagaksime mitte üksnes edusammude pöördumatuse, vaid ka saavutatud dünaamika jätkumise," märkis ta.

Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku Johannes Hahni sõnul on EL-i laienemispoliitika jätkuvalt peamine reformide kannustaja Lääne-Balkani riikides.

"See ajakohastab piirkonna majandust ja ühiskonda, muutes nimetatud riigid üha edukamaks ja stabiilsemaks, mis on ka EL-i enda huvides. Täna esitatud soovitused Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta tunnustavad tehtud edusamme," rääkis Hahn.

"See on oluline samm edasi, kuid on selge – ja see kehtib kõigi Lääne-Balkani riikide kohta: EL-iga ühinemisel ei saa ühtegi etappi vahele jätta. Jäänud on olulisi lünkasid. Me soovime näha, et reforme rakendataks jõulisemalt, eriti õigusriigi valdkonnas, ning et need annaksid jätkusuutlikke tulemusi. Need reformid ei ole "Brüsseli jaoks". Tõhus kohtusüsteem, tulemuslik võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, tõhus avalik haldus ja tugevam majandus – kõik see toob otsest kasu piirkonnale ja selle elanikele ning Euroopale tervikuna," selgitas volinik.

Türgi on aga Hahni sõnul Euroopa Liidust märkimisväärselt kaugenenud. "Kuigi me oleme alati tunnistanud, et Türgi pidi 2016. aasta riigipöördekatsele kiiresti ja proportsionaalselt reageerima, on võetud meetmed, sealhulgas meediavabaduse osas, süvendanud veelgi riigi tagasilangust õigusriigi ja põhiõiguste valdkonnas. Me kutsume Türgit tungivalt üles seda negatiivset suundumust muutma: see on riigi enda huvides," sõnas Hahn.

Komisjon selgitas, et ühinemisväljavaate saamiseks reaalsuseks, peavad riigid seadma esimesele kohale reformid põhivaldkondades, milleks on õigusriik, inimõigused, demokraatlikud institutsioonid ja avalik haldus, samuti majanduslik areng ja konkurentsivõime. Kõigis neis valdkondades esineb veel struktuurilisi puudusi.

Riigid peavad tagama, et reforme rakendatakse nõuetekohaselt ning et nad saavutavad konkreetseid tulemusi. Komisjon kinnitas, et toetab neid reformipüüdlusi poliitilise toe ja sihipärase finantsabi kaudu.

Praegune laienemisstrateegia hõlmab Lääne-Balkani riike ja Türgit. Ühinemisläbirääkimisi on alustatud kandidaatriikide Montenegro (2012), Serbia (2014) ja Türgiga (2005). Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on kandidaatriik alates 2005. aastast ja Albaania sai kandidaatriigi staatuse aastal 2014.

Potentsiaalsed kandidaatriigid on Bosnia ja Hertsegoviina (esitas ELiga ühinemise taotluse 2016. aasta veebruaris) ja Kosovo (stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping jõustus aprillis 2016).