"Välisilm" analüüsis EL-i laienemispoliitikat ja võimalusi Lääne-Balkanil ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Esmaspäevases "Välisilmas" analüüsisid EL-i laienemispoliitikat ja Lääne-Balkani riikide lõimimist ajakirjanikud Tarmo Maiberg ja Johannes Tralla ning stuudios oli külaliseks Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.

Lubadused Lääne-Balkani lõimimiseks Euroopa Liiduga kõlasid nii 2000. aasta Zagrebi kui ka kolm aastat hiljem toimunud Thessaloniki tippkohtumisel. Aga siis tuli majanduskriis ja Brüssel kaotas piirkonna vastu 15 aastaks huvi. Küll ühe erandiga - 2013. aastal pääses klubisse Horvaatia. Ülejäänud kuus soovijat jäeti kodu korrastama.

"Brüsselis mõeldi, et tehke reformid ära ja kõik läheb kenasti. Kuni valitseb stabiilsus, ei pea Lääne-Balkaniga tegelema. See oli viga," nentis mõttekoja CEPS analüütik ja endine EL-i eriesindaja Makedoonias Erwan Fouéré.

"2014. aastal alustasid Euroopa Komisjoni president Juncker ja laienemisvolinik Hahn sõnavõttudega, et selle komisjoni mandaadi ajal EL-i laienemist ei toimu. See oli ilmselge, sest ükski neist riikidest ei suutnuks nii kiiresti läbirääkimisi pidada, aga see oli ebavajalik avaldus, mis saatis väga halva sõnumi piirkonna liidritele ja rahvale," lisas Open Society Foundation vanemanalüütik Srdjan Cvijic.

Tekkinud vaakumis käisid alla õigusriigi tavad ja peagi võtsid kohad sisse teised geopoliitilised mängijad. Autoritaarsete juhtimisvõtetega kohalikud liidrid tervitasid Venemaa ja Hiina kasvavat huvi.

"Venemaa on olnud välispoliitikas väga agressiivne. Nad on Lääne-Balkani osas teinud möödunud aastal rohkem avaldusi kui viimase 20 aasta jooksul. Nad väidavad, et nad investeerivad, aga tegelikult nad ei tee seda. Venemaa investeeringud on väga piiratud," rõhutas Fouéré.

"Belgradis on Hiina sild, aga pole EL-i silda ja see uus strateegia tahab seda muuhulgas muuta. Budapesti ja Belgradi vahele ehitatakse Hiina raha eest kiirraudteed," märkis Cvijic.

Brüsseli taastärganud laienemisentusiasmi tingisid nii välised tegurid kui ka sisemised pinged regioonis, kus mälestused sõjast pole tuhmunud.

Jaanuaris toimus Kosovos üle aastate taas poliitiline mõrv, kui keset päeva lasti parteikontori ees maha mõõdukas Serbia poliitik. Kohalike liidrite kiire reageerimine hoidis ära kardetud etniliste pingete vallandumise.

Moskva võimekus piirkonnas ebastabiilsust külvata kahvatub kohalike bandiitide ja korruptsiooni tekitatud probleemide ees, leiab endine Serbia diplomaat Srdjan Cvijic. "Venemaa ja teised geopoliitilised tegijad kasutavad ebastabiilsust enda kohalolu suurendamiseks ja mõjukuse tõstmiseks, aga peamine ebastabiilsuse allikas piirkonnas oli ja on endiselt korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus," lausus ta.

Serbia ja Montenegro kuritegelikud jõugud on alates 2012. aastast toime pannud 103 mõrva, mille uurimine on soikunud. "Nendest 103 organiseeritud kuritegevusega seotud mõrvast on üksnes viis kohtus lahendatud. 75 juhtumi puhul pole kurjategijaid tuvastatud. Kui võrrelda seda tavamõrvade uurimistulemusega, kus sajast juhtumist on lahendatud umbes kaheksakümmend, siis võib sellest järeldada, et kas korrakaitsejõud on täiesti ebakompetentsed või on siin poliitilised huvid," sõnas Cvijic.

Korruptsioon, vaesus, ja tuha all hõõguvad etnilised pinged ei ole komplekt, mida Lääne-Euroopa valijatele on kerge müüa. Veel vähem olukorras, kus parempopulistid sunnivad valitsusi vaatama üha rohkem sissepoole ja rändekriisi traumast pole toibutud.

"Pole kahtlustki, et EL-i laienemise entusiasm on üsna madal. Ja see on liikmesriikide valitsuste süü. Populistid on sidunud laienemise immigratsiooni suurenemisega. See on väga toksiline debatt, mis pole aidanud rõhutada tõsiasja, et EL-i ilmselt kõige tõhusam välispoliitika on olnud laienemine. Inimesed peavad mõistma selle strateegilist tähtsust - see laiendaks rahu ja stabiilsuse piire," toonitas Fouéré.

"Jutt käib väga väikestest riikidest, mida on võimalik väga kergesti lõimida nii majandust kui rahvastikku silmas pidades. Balkanil elab 18 miljonit inimest, mis on veidi rohkem kui Hollandi rahvastik ja väiksem kui Rumeenia - kõik kuus riiki kokku. See on EL-ile kerge suutäis. Ja samal ajal võib see liidule anda uue hingamise," arvas Cvijic.

Liitumisprotsessis on kõige kaugemale jõudnud Montenegro ja Serbia. Kui Makedoonia uus valitsus suudab viimaks lahendada nimevaidluse Kreekaga, võivad liitumiskõnelused samuti kiiresti edeneda, ütles Cvijic. "Makedoonia alustas esimesena liitumisprotsessi, isegi enne Horvaatiat. Ja nüüd on Horvaatia EL-is sees ning Serbia ja Montenegro on kõnelustel neist mööda läinud."

Kas Brüsseli välja käidud aasta 2025 on Lääne-Balkani liitumiseks reaalne tähtaeg?

"Kui riigid reformikursil püsivad, on 2025 tehtav. Ja loodetavasti hoogustab see Albaania ja Makedoonia reforme - nad võivad rongile jõuda. Nii et poleks üksnes kaks, vaid neli liituvat riiki," selgitas Fouéré.

Samas Bosnia ja Hertsegoviina ei ole valmis liitumiskõnelusi alustama veel mõnda aega ja Kosovot pole viie Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks riigina ametlikult olemas.

"Iga maa on teretulnud, kui ta täidab need tingimused," kommenteeris Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni liige Tunne Kelam (IRL).

Kelam ei usu, et laienemisõhinas võidakse vaadata mõnele kriteeriumile läbi sõrmede. "Seisukoht on väga realistlik selles suhtes. Kohtusime saadikutega Serbiast, Kosovost, Makedooniast. Sõnum oli väga selge - ärge mõelge, et saate oma siseprobleeme eksportida Euroopasse. Samuti, teine sõnum - me ei võta vastu ühtegi riiki, kes pole oma naabritega piiritülid enne lahendanud. See viga tehti Sloveenia-Horvaatia suhetes. Kolmandaks - mingeid järeleandmisi ei tehta," selgitas ta.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: