Komisjon: Euroopa Liidu uks on Lääne-Balkani riikidele avatud ({{commentsTotal}})

{{1517935920000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Seitsme aasta pärast võiksid Serbia ja Montenegro olla Euroopa Liidu liikmed, ütles Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini teisipäeval Lääne-Balkani strateegiat tutvustades. Euroopa Komisjon kutsub Lääne-Balkani riike kiirendama reforme ja lahendama erimeelsusi. Olukorras, kus Hiina ja Venemaa huvi piirkonna vastu kasvab, püüab Euroopa Liit pakkuda Balkanile konkreetset juhist ühendusega lõimumisel.

Euroopa Komisjon andis täna poliitilise tõuke Euroopa Liidu laienemisele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Balkani rahvas ja liidrid on teinud selge valiku valiku viia riigid Euroopa Liitu. Ja täna ütleme neile, et oleme teinud samasuguse valiku - liitumisperspektiiv on ka meie jaoks väga selge," selgitas Mogherini.

Kuigi Euroopa Komisjon rõhutas, et liitumisperspektiivi nähakse kõigil piirkonna riikidel, liiguvad sealsed maad Euroopa Liidu teel väga erineva kiirusega.

Liitumisperspektiivile on kõige lähemal Serbia ja Montenegro. Ka Bosnia ja Hertsegoviina võib lähiajal saada kandidaatriigi staatuse. Kõige hägusam perspektiiv on Kosovol, mida ei tunnusta endiselt viis liikmesriiki. Ühendusega liitujate potentsiaalses nimekirjas on ka Albaania ja Makedoonia.

"Meie sõnum on, et teeme selle ära. Toome Lääne-Balkani Euroopa Liitu.

Teisipäeval esitletud strateegia, millega loodetakse suunata täpsemalt liitumiseelseid toetusi, ei tähenda, et Brüssel oleks valmis liitumiskriteeriumites silma kinni pigistama ja eelpool mainitud riigid iga hinna eest aastaks 2025 liiduga lõimima.

"Võib olla võimalik, et mõni kandidaatriik võib juba 2025. aastal liituda. See on väga ambitsioonikas, aga tehtav. Eeldusel, et kõik tingimused on täidetud," rääkis Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisvolinik Johannes Hahn.

Hahni sõnul ei ole Lääne-Balkani riikidel Euroopa perspektiivile alternatiivi. "Euroopas on oluline mõista, et me kas ekspordime stabiilsust või impordime ebastabiilsust," nentis ta.

Olukorras, kus Balkanil üritavad mõjuvõimu suurendada nii Venemaa kui ka Hiina, peaks Euroopa Liit oma rolli enesekindlamalt teadvustama, ütles laienemisvolinik.

Ainuüksi Austria investeerib Serbiasse neli korda rohkem kui Venemaa, tõdes Hahn.

75 protsenti piirkonna kaubavahetusest on juba täna Euroopa Liiduga ja see on kümnendiga kahekordistunud, ütles volinik.

Maasikas: on nii EL-i kui ka Eesti huvi, et riigid meie naabruses muutuksid paremaks

Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti on alati toetanud Euroopa Liidu edasist laienemist eeldusel, et tingimused on täidetud ehk et need riigid teevad reforme ja muutuvad nii euroopalikumaks.

"Lääne Balkan on piirkond, mis asub Euroopa Liidu vahetus naabruses ja välispoliitika algab naabritest. On Euroopa Liidu huvi ja sellega ka Eesti huvi, et riigid meie naabruses muutuksid paremaks, reformiksid ennast, muutuksid euroopalikumaks Euroopa Liidu nõuete ja standardite mõttes," selgitas Maasikas.

Eestil on siin alati olnud ka see lähenemine, et laienemispoliitika töötas meiega. Meie oleme laienemispoliitikast kõvasti võitnud ja meil on ka moraalne kohustus aidata järgmisi liituda soovijaid," lisas asekantsler.

Juncker: püsige reformikursil ja me toetame teie ühinemist

Teisipäeval võttis Euroopa Komisjon vastu strateegia "Lääne-Balkani riikide reaalne EL-iga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega", millega kinnitatakse piirkonna tulevikku Euroopas kui geostrateegilist investeeringut ühistel väärtustel põhinevasse stabiilsesse, tugevasse ja ühinenud Euroopasse.

Strateegias tuuakse välja prioriteedid ja valdkonnad, kus on vaja teha tõhustatud koostööd, et lahendada Lääne-Balkani riikide ees seisvaid konkreetseid probleeme, eeskätt põhjalike reformide ja heanaaberlike suhete vajadust. Reaalseks ühinemisväljavaateks on vaja järjepidevaid jõupingutusi ja pöördumatuid reforme. Edusammude tegemine ELiga ühinemise teel on objektiivne ja saavutustepõhine protsess, mis sõltub iga riigi konkreetsetest tulemustest, seisis Euroopa Komisjoni pressiteates.

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri sõnul on Lääne-Balkani riikide stabiilsusesse ja heaolusse investeerimine investeering liidu turvalisusesse ja tulevikku. "Kuigi tänase seisuga ei ole uusi laienemisi ette nähtud, näitab Euroopa Liit Lääne-Balkani riikidele õiget suunda. Tugeva poliitilise tahte, reaalsete ja jätkusuutlike reformide ning naabritevaheliste vaidluste lõpliku lahendamise abil saavad Lääne-Balkani riigid oma ühinemisteel edasi liikuda. Selle eesmärgi saavutamine sõltub aga objektiivsetest tulemustest. Euroopa Komisjon ei tee järeleandmisi, kuid jääb õiglaseks. Külastan kuu lõpus kõiki Lääne-Balkani riike ja edastan neile selge sõnumi: püsige reformikursil ja meie toetame teie ühinemist EL-iga," märkis komisjoni president.

Komisjon teatas ka kuuest juhtalgatusest koos konkreetsete meetmetega, mis EL-il on kavas järgmistel aastatel võtta, et toetada Lääne-Balkani riikide jõupingutusi. Algatuste seas on õigusriigi tugevdamine, tihedam koostöö julgeoleku ja rände alal, mis hõlmab ühiseid uurimisrühmasid ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, EL-i energialiidu laiendamine Lääne-Balkani riikidesse, rändlustasude alandamine ja lairibaühenduse kasutuselevõtt piirkonnas. Strateegias rõhutatakse ka seda, et EL peab olema valmis uute liikmete vastuvõtuks, kui nad on kriteeriumid täitnud.

Selleks, et tagada Lääne-Balkani strateegia elluviimine ja toetada nende riikide sujuvat ühinemist EL-iga, on vaja piisavat rahastamist. Euroopa Komisjoni ettepanek on ühinemiseelse abi rahastamisvahendist antavat rahastamist kuni aastani 2020 järk-järgult suurendada, niivõrd kui olemasoleva eelarve vahendite ümberjaotamine seda võimaldab. Ainuüksi 2018. aastal on Lääne-Balkani riikide ühinemiseelseks toetamiseks ette nähtud 1,07 miljardit eurot, lisaks aastatel 2007–2017 juba antud ligi 9 miljardile eurole.

EL-i laienemispoliitika peab Komisjoni kinnitusel olema osa president Junckeri poolt 2017. aasta septembri kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus tutvustatud ulatuslikumast strateegiast, mille eesmärk on liidu tugevdamine 2025. aastaks, ning ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamise tegevuskavast. EL-il võib tulevikus olla rohkem kui 27 liiget, kuid iga Lääne-Balkani riigi edasiliikumise tempo EL-iga ühinemise teel sõltub siiski nende endi edusammudest ja konkreetsete tulemuste saavutamise kiirusest.

Strateegias on selgitatud samme, mida Serbial ja Montenegrol tuleb teha, et viia ühinemisprotsess lõpule aastaks 2025. Ehkki teised riigid võivad järele jõuda, on Montenegro ja Serbia ainukesed, kellega ühinemisläbirääkimised juba käivad.

Albaania ja Makedoonia teevad suuri edusamme Euroopa Liidu suunal ning Komisjon on tingimuste täitmise korral valmis tegema ettepanekud ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Komisjon hakkab valmistama ette seisukohta Bosnia ja Hertsegoviina EL-i liikmeks astumise taotluse kohta pärast seda, kui on saanud põhjalikud ja täielikud vastused oma küsimustikule. Püsivate jõupingutuste ja pühendumisega võib Bosniast ja Hertsegoviinast saada kandidaatriik. Kosovol on võimalus teha püsivaid edusamme stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu rakendamise kaudu ning liikuda Euroopa suunal edasi niipea, kui objektiivsed asjaolud seda võimaldavad, rõhutas Komisjon.

Ka EL peab olema uute liikmete vastuvõtmiseks nii institutsioonilisest kui ka rahalisest aspektist vaadatuna valmis. Enne kui hakata oma piire laiendama, peab Euroopa Liit saama tugevamaks, kindlamaks ja tõhusamaks, leidis Komisjon. Tõhusa otsustusprotsessi tagamiseks tuleb Nõukogus kasutusele võtta kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine kõikides nendes poliitikavaldkondades, kus see on juba ette nähtud. Vaja on ka tõhusamat süsteemi, et võidelda õigusriigi põhimõtte süsteemse rikkumise ohu vastu ELi liikmesriikides. Selleks on Komisjonil kavas esitada algatus 2018. aasta oktoobris. Selleks, et tulevastel liikmesriikidel ei tekiks võimalust blokeerida teiste Lääne-Balkani kandidaatriikide ühinemist, tuleb aga kehtestada erikord.

 

Toimetaja: Laur Viirand, Johannes Tralla



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: