Selgelt ja otsekoheselt Eesti riigireformi probleemidest rääkides tabas õiguskantsler tegelikult kaasaegse juhtimisteooria naelapea pihta. Just teadmusorganisatsioonides, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu vajavates sektorites, kus enamus tööd tehakse ära inimese kahe kõrva vahel, kümne sõrme või suure suuga, on töötajate aeg kõige tähtsam vara. Aeg on ainus vara, mida juurde ei saa. Kõike muud on võimalik osta, ka raha on võimalik rohkem teenida, aga aega mitte.

Riigisektori töö on kahtlemata selline, kus tööjõu ja aja tark kasutamine on juhtimise võtmeküsimus. Ja kõik ebavajalikud tegevused, protsessid, koosolekud, üritused ja kohtumised raiskavad seda tähtsaimat vara. Olulisele keskendumine ja ebavajalikust loobumine võib olla uskumatult valulik, aga see on edu võti hädavajalikuks kestlikuks kahanemiseks ja samas paremate avalike teenuste pakkumiseks.

Peened juhtimiskonsultandid on aastakümnete jooksul propageerinud igasugu kõlavaid teooriaid. Iga järgnev neist väidetavalt on täiesti enneolematult uuenduslik. Teadusliku juhtimise sildi all harutati protsesse lahti ja pandi jälle kokku, mõõdeti tükke ja mõeldi välja keerulisi mõisteid. Sealt tuleb ka see õiguskantsleri viidatud kastikeste joonistamine. Teises äärmuses korraldati New Age liikumisest inspireeritud juhtide sisemist vabanemist ja isiksuslikku arengut toetavaid kursuseid. Populaarseks muutusid isiksuse testid ja meeskonnakoolitused. Siis jälle usuti, et kõik sõltub füüsilisest töökeskkonnast: avatud kontorid, ilma kindla töökohata kontorid, tühjade laudade poliitika, värviteraapia ja feng shui. Tuleb midagi tuttavat ette?

Paraku on nii, et kui erasektor on aru saanud iga järgneva juhtimistrendi puudustes, sobimatuses või lausa rumaluses, siis hakatakse sedasama müüma avalikule sektorile. Ja avalik sektor kulutab kahjuks väga palju raha mujal läbikukkunud ja riigi tarbeks ümberpakendatud juhtimiskonsultatsioonidele. See pole ainult Eestis nii, ikka mujal ka.

Eks kõigis neis trendides ole terake tõtt. Erinevatele organisatsioonidele ja inimtüüpidele sobivadki erinevad lähenemised. Aga aja ja inimeste väärtustamine on olnud siiski läbivaks jooneks.

Ei tea, kas see on nüüd just värskeim mood, aga viimasel ajal on nii ülikoolide juhtimisinstituutide kui erasektori konsultantide veebilehtedele ilmunud koosolekute kulu kalkulaatorid. Idee seisneb selles, et sisestades koosoleku kestuse, osalejate arvu ja nende tunnipalga, saad teada nõupidamise maksumuse. Siis on võimalik võrrelda, kas saadud tulemus on seda kulutatud raha väärt. Kirjeldatud arvutusele tuleks tegelikult lisada veel alternatiivkulu ehk hind selle eest, mis koosolekule kulutatud aja tõttu tegemata jäi. Ideaalis peaks valemisse lisama ka kaasnevad kulud, st ruumi kasutamise, elektri, teenindava personali jms kulu.

Sõnum on igal juhul selge: igal jututoas kulutatud hetkel on kulu. Et olla edukas, tuleb valmistada nõupidamised hästi ette, kutsuda ainult vajalikud inimesed ja kasutada nende aega säästlikult. Uurijad on leidnud, et just nimelt ebaefektiivsed koosolekud kulutavad kõige enam töötajate aega, tekitavad stressi ja vähendavad produktiivsust. Õiguskantsleri viidatud koosolekutel aja surnuks löömisel on maksumaksjale tõepoolest selge kulu.

Tahate teha näidisarvutusi? Kui palju maksab teie tänane koosolek? Kui koosolekul osaleja keskmine brutopalk on näiteks 2000 eurot kuus, siis arvestades tööandja palgakulu (st koos sotsiaalmaksuga) ja seda, et märtsis on 168 töötundi, tuleb ühe inimese tunnihinnaks arvestuslikult 16 eurot. 3000-eurose palgaga töötajate puhul juba 24 eurot. Vabariigi Valitsuse istungi täiskoosseisu tunnihind on umber 650 eurot. Lisanduvad muidugi istungit korraldavate, teenindavate ja ettevalmistavate ametnike palgakulud. Üks tavaline ministeeriumi koosolek, mis kestab ikka paar tundi ja kus on kümmekond osalist, sh mõned osakonnajuhatajad, asekantslerid ja spetsialistid, maksab kuskil 500-600 eurot. Alternatiivkulust ei hakka ma üldse rääkimagi.

Ütleb ju tuntud saksa vanasõnagi, et aeg on raha. Kulutage seda siis efektiivselt ja teadlikult.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.