Eestis räägitakse ettevõtete sotsiaalsest vastutusest praegu oluliselt rohkem kui näiteks viis aastat tagasi, võrreldes Põhjamaadega aga siiski veel suhteliselt vähe. Oleme jõudnud selleni, et avalikult ja sisuliselt arutletakse näiteks selle üle, milline on ettevõtte roll ja vastutus ühiskonna ees lisaks kasumi teenimisele.

Eleringi juht Taavi Veskimägi leidis hiljuti, kuidas tippjuhtidel lasub lausa kohustus osaleda riigi arengus ja avalikes aruteludes. Ettevõtted on hakanud aastaaruannetes (aga ka muudes infokanalites) lisaks finantsnäitajatele välja panema ka sotsiaalse ja looduskeskkonnamõju näitajaid ning üha tähtsamaks muutub usaldusväärtuse temaatika. Üha rohkem ettevõtteid osaleb igal aastal Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksis.

Ettevõtte sotsiaalne vastutus (corporate social responsibility ehk CSR) tähendab eelkõige sotsiaalse, keskkondliku ja majandusliku mõõtme lõimimist juhtimissüsteemis. See sisaldab näiteks ka huvigruppide vajaduste tundmist ja äritegevusega kaasnevate mõjude teadlikku juhtimist. Väärtustel põhineva ja süsteemse juhtimisega annab ettevõte ühiskonnale tugeva signaali sellest, mida ta oluliseks peab ja millise elukeskkonna loomisesse panustab. Signaale antakse edasi mitmel viisil, sealhulgas näiteks juhtkonna avalike seisukohtade kaudu ja sellega, milline on töötajate hoiak klientide suhtes.

Ka Nasdaq Balti börsil on sotsiaalse vastutustundlikkuse temaatika hetkel aktuaalne. Teadlikkuse tõstmise kaudu juhitakse investorite tähelepanu ettevõtete usaldusväärtust tõendavatele mitmekülgsetele näitajatele.

Ettevõtted, kes sotsiaalset vastutust ei tähtsusta, teevad endale pikas plaanis karuteene. Miks? Infoajastust tulenevalt ollakse märksa enam teadlikud ühiskondlikest probleemidest ning ebaõiglusest. Suur hulk tänastest noortest peab vajalikuks kuuluda ühendusse, mis aitab kaasa mõne suurema ühiskondlikku eesmärgi saavutamisele või probleemi lahendamisele. Tähendus ja sisukus töö tegemisel ning isikliku talendi rakendamine on üha rohkem hinnas. Oskus huvigruppidega dialoogis olla aitab lisaks uute ärivõimaluste loomisele ligi meelitada talente, mis on üha enam muutumas ettevõtete prioriteediks.

Tööandjatel on ettevõtluse seisukohalt kasulik teada, millised on tähtsamad avalikkuses käivad arutelud ning kus tema ettevõte saab kaasa aidata sektorisiseste ja sektoriteüleste kitsaskohtade lahendamisele.

Trendid sektoritevahelistes koostöömudelites

Üha sagedamini toimub sektorite koostöö uusi kestlikke ärimudeleid luues, mis on juba eos mõeldud probleemide süsteemseks lahendamiseks ja ühiskonna tervise parandamiseks.

Telia Company jätkusuutliku strateegia asepresidendi Anne Larilahti sõnul on huvigruppidega jagatud väärtuste põhjal võimalik genereerida väga palju erinevaid ühiskonnale kasulikke ärilahendusi ning globaalsete säästva arengu eesmärkide (Sustainable Development Goals) taga on ettevõtete jaoks peidus rohkelt ärivõimalusi.

Näiteks Eestis panustab Telia koostöös Tartu linna ning Tartu Ülikooliga projekti SmartEnCity, mille peamiseks eesmärgiks on parema, uuenduslikuma ning energiasäästlikuma linnakeskkonna rajamine. Ühiselt planeeritakse näiteks targa linna mudeli väljaarendamist, integreeritud infrastruktuuri loomist Tartusse, targa kodu lahendusi, suurandmete analüüsimist ja kasutamist koostööprojektide elluviimiseks jpm.

Meil ei ole Eestis veel süsteemseid lahendusi paljudele suurtele ühiskondlikele probleemidele, kuid oleme muutunud oluliselt tähelepanelikumaks ja julgemaks kestlikkuse teemade tõstatamisel. Ettevõtted loovad üha rohkem ärimudeleid ühiskonna kitsaskohtade likvideerimiseks. Kolmas sektor pakub samamoodi koostöömudeleid, nagu Heateo Sihtasutuse Mõjufond või sotsiaalse ettevõtte Uuskasutuskeskus koostöö eri sektoritega, loomaks tugevamat ja mõjukamat taaskasutusvõrgustikku.

Kuna suuremad probleemid on sageli sektorite ja huvigruppide ülesed, saab neid ka lahendada koostöös. Siin on väga oluline arvestada eri tüüpi organisatsioonide (äriettevõte, MTÜ, avaliku sektori organisatsioon) eripäradega. Teine keerulisem ülesanne on kõikidele sobiva süsteemse koostöömudelini jõudmine. Kui hakata panustama mõnda suuremasse sotsiaalsesse probleemi (näiteks vaesuse vähendamine, säästlikum tarbimine, ühiskonna vananemine), on jätkusuutlikkuse mõõtme arvestamine algusest peale hädavajalik ja seda mitte ainuüksi erasektori ettevõtete puhul, vaid kõigi poolte vaates.

Ärisektorit partneriks kutsudes on tähtis, et investeeringud toetaksid nii ettevõtte enda kui ka ühiskonna arengut. Koostöö käigus tuleks keskmesse seada nii muutuse loomisel osalevate inimeste areng kui ka selgelt seatud lähtekohad ning eesmärgid. Täpselt nagu majandusnäitajate puhul tuleks kirjeldada sotsiaalse mõjuga seotud eesmärke.

Kokkuvõttes – kui varem tähendas ettevõtte edukus sagedamini aktsionäride rikkaks tegemist ja kasu ühiskonnale rikaste panust ühiskonda, siis uus mudel, mis seab varasema üha rohkem küsimärgi alla, on olemuselt oluliselt süsteemsem ja mõjuvõimsam. Üha rohkem väärtustatakse ka Eesti tööjõuturul inimest ja ümbritsevat elukeskkonda, mis tähendab, et töö tegemise käigus huvitab inimesi üha rohkem mõtestatud ja arendav sisu, hea vaimne tervis ja ka näiteks tervislik toit kööginurgas.

Hea lihtne meenutus on kolme mõõtmega jätkusuutlikkuse mudel, millega tuuakse esile inimeste, elukeskkonna (planeedi) ja külluse püsimajäämise (people, planet, prosperity) omavaheline seotus. •

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum arendab alates 2005. aastast vastutustundlikku ettevõtlust Eestis ja koondab katusorganisatsioonina Eestis vastutustundlikku ettevõtlust praktiseerivaid ettevõtteid.

Artikkel on algselt ilmunud vabaühenduste liidu väljaande Hea Kodanik ärisektori ja vabakonna koostöö teemalises suvenumbris.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.