"Minu arvates räägivad Skripalide asja viimased arengud sellest, et selle valitsuse päevad Inglismaal on ilmselt loetud, sest ei tehta mingit poliitikat ega diplomaatiat," ütles Krutskihh Moskvas Valdai väitlusklubis.

London süüdistab Venemaad endise Briti-Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamises 4. märtsil Inglismaal Salisburys. Moskva eitab seotust juhtumiga.

Venemaa kutsus Salisbury juhtumi asjus kolmapäevaks kokku Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) täitevkomitee istungi, kuid ei saanud toetust soovile närvimürgirünnaku juurdlusega liituda.

Sestap palus Moskva ÜRO Julgeolekunõukogu istungit, mis peetakse neljapäeval Eesti aja järgi kell 22.00 New Yorgis.

Suurbritannia viib uurimist läbi OPCW ekspertide sõltumatu tehnilise abi toel.

Briti valitsuse teatel viitavad kõik märgid Moskva seotusele mürgitamisega ning Vene valitsus on keeldunud selgitamast, kuidas sai võimalikuks Nõukogude Liidus sõjalisel otstarbel välja töötatud närvimürgi Novitšok kasutamine Suurbritannias . Londoni sõnul oli Venemaal rünnaku sooritamiseks võime, motiiv ja tahe.

USA, Suurbritannia, paljud Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid on teatanud alates 26. märtsist enam kui 150 Vene diplomaadi väljasaatmisest solidaarsusavaldusena Suurbritanniale pärast Salisbury keemiarünnakut.

30. märtsil teatas Moskva, et saadab peegelmeetmena Venemaalt välja 23 Vene diplomaate välja saatnud riigi diplomaadid.

Suurbritannia saatis rünnaku järel riigist välja 23 Vene diplomaati ja nende pereliiget - ühtekokku umbes 80 inimest - ja katkestas Moskvaga kõrgetasemelised kontaktid. Moskva oli enne laupäeva teatanud, et vastab nn peegelmeetmega ja saadab riigist välja 23 Briti diplomaati ning peatab lisaks Briti Nõukogu tegevuse riigis.

31. märtsil teatas Vene välisministeerium, et riigist peab lahkuma 50 Briti Moskva saatkonna ametnikku.