Leht: Suurbritannia püüab tippkohtumistel tugevdada Vene-vastast liitu
Suurbritannia kavatseb kasutada hulka tänavusi rahvusvahelisi tippkohtumisi, et kutsuda teisigi riike võitlusse "Vene valeteabega", samuti vaatama üle diplomaatilist suhtlust Moskvaga, kirjutas ajaleht Guardian viitega enda allikatele.
Suurbritannia diplomaadid kavatsevad kasutada tänavu nelja riigipeade ja valitsusjuhtide suurkohtumist - G7, G20, NАТО ja Euroopa ülemkogu, et "üritada tugevdada Vene-vastast liitu, mille välisministeerium on kiiruga kokku klopsinud pärast endise topeltagendi Sergei Skripali mürgitamist Salisburys märtsis," märkis ajaleht.
G7 tippkohtumine toimub juunis Kanadas, Euroopa Liidu tippkohtumine juunis ja NATO tippkohtumine juulis Brüsselis ning G20 liidrid kogunevad novembris Argentinas.
"Välisminister peab Venemaa vastust Douma (eeldatavale keemiarünnakule) ja Salisburyle pöördehetkeks ja arvab, et rahvusvaheline toetus võimaldaks teha rohkem (Venemaale vastuhakkamiseks)," ütles Briti valitsusallikas ajalehele.
"Valdkonnad, kus Suurbritannia tõenäoliselt alustatut jätkab, on vastupanu Vene väärteabele ja mehhanismi leidmine tema keemiarelva kasutamise eest vastutusele võtmiseks," lisas allikas.
Briti parlamendis on moodustunud parteiülene liit saadikutest, kes ei näe Venemaaga seotud korruptsiooni enam üksnes läbi rahandusprisma, vaid julgeoleku- ja välispoliitilise ohuna ja peavad vajalikuks uusi sanktsioone, isegi kui see toob kaasa majanduslikku kahju Ühendkuningriigile.
Briti ministrid tahavad eelseisvatel tippkohtumistel ellu viia laiapõhjalist Venemaa ohjeldamise strateegiat, mis hõlmaks küberjulgeolekut, NATO sõjalist hoiakut, sanktsioone Vene presidendi Vladimir Putini oligarhide vastu ning laiapindsemat lähenemist Vene desinformatsioonile, kirjutas leht.
Paar päeva tagasi toetas Briti alamkoda riigi ülemereterritooriumitel registreeritud firmade kasusaajatest omanike avalike registrite loomist ning Magnitski-stiilis sanktsioonide kehtestamist Vene ametnike vastu.
Suur osa artiklis sõna võtnud ekspertidest avaldas valitsuse sammudele toetust, kuid väljendati ka teistsuguseid seisukohti. Endine diplomaat Tony Brenton, Briti saadik Venemaal aastatel 2004-2008, ütles, et Venemaaga on võimalik viljakas koostöö tuumarelvitustamises, terroritõrjes ja kübervastasseisus.
"Millega aga Tema Majesteedi välisminister hakkama sai, kui võrdles jalgpalli maailmameistrivõistlusi Hitleri 1936. aasta olümpiamängudega? Kui vajate avaldust, mis päris kindlasti Venemaa endast välja viib, siis see on teie ees. Või näiteks Briti kaitseminister, kes kutsus Venemaad üles vait olema. Elementaarne diplomaatia võimaldab suhetes Venemaaga palju saavutada, just selle juurde peame naasma," ütles ta.
Mõni asjatundja viitab ka võimalusele, et pärast Salisbury juhtumit Suurbritanniat toetanud liit laguneb.
"Välisministeeriumil oleks parem kinnistuda seal, kuhu ta on jõudnud. Kõige tähtsam on säilitada liit," ütles ajalehele üks Briti eksvälisminister.
Suurbritannia ja selle liitlased saatsid 4. märtsi närvimürgirünnaku järel kollektiivselt välja üle 150 diplomaatilise kattevarju all töötanud Vene luuraja.
Allikas: Interfax-BNS