"Välisilm": millal paneb Putin jälle lääneriikide ühtsuse proovile? ({{commentsTotal}})

Foto: Eesti Meedia/Scanpix

Pretsedenditu lääneriikide ühtsus Vene diplomaatide väljasaatmisel on olnud Venemaa presidendile Vladimir Putinile korralik löök. ETV saade "Välisilm" püüdis vastata küsimusele, mis saab edasi.

Salisburys korraldatud keemiarelvarünnak Skripalide vastu sai üllatuslikult tugeva diplomaatilise löögi, millega Kreml ei ole harjunud suhtluses lääneriikidega. 29 riigist üle 150 vene diplomaadi ja kattevarjus luurajate väljasaatmine oli ootamatu, millele sai vastata vaid samasuguse sammuga.

Vene välisministeeriumisse kutsuti suursaadikud kohale ja anti teada, et vastastikkuse põhimõttel peavad ka nemad oma ridadest töötajad kodumaale saatma.

Kui teiste riikidega asi sellega piirdus, siis Suurbritannia peab lisaks 23 diplomaadile vähendama saatkonna töötajate arvu. Pressiesindaja Maria Zahharova sõnul umbes 50 inimese võrra.

Britid pole avalikustanud oma töötajate arvu Venemaal, kuid lisaks suursaatkonnale Moskvas on neil ka konsulaadid Peterburis ja Jekaterinburis.

London lubas vastusamme kaaluda, kuid pole veel selge, kas kaalukausile asetatakse ka võimalus, et vene raha tausta hakatakse karmimalt kontrollima.

Kui Suurbritannias alles mõeldakse 50 diplomaadi vähendamise vastamisele, siis Ameerika Ühendriikidele vastas Venemaa võrdsuse põhimõttel, et ehk teatas samuti 60 USA diplomaadi minemasaatmisest ja Peterburi konsulaadi sulgemisest.

Võrdluseks - Venemaa saatkonnas Washingtonis on umbes 190 inimest, USA saatkonnas Moskvas aga 755 inimest.
Diplomaatide vahetamise ideepundis olnud Eesti käskis lahkuda vene kaitseatašeel ning tema Eesti kolleeg Moskvas pidi tulema kodumaale.

Siiski, kõik need väljasaatmised ei ole midagi muud kui sümboolsed sammud, sest riigid võivad väljasaadetute asemele uued inimesed saata. Palju raskem on aga välisriigil jätkata tööd, kui sulgeda on vaja konsulaat nii, nagu Venemaa pidi tegema Seattle'is ja USA Peterburis.

Seattle'i sulgemise järel läänerannikul enam konsulaati ei ole, sest eelmisel aastal sulges Trump teatavasti ka San Francisco esinduse.

Vene viisat saab USAs nüüd kolmest kohast - keskosas paiknevast Texase osariigist Houstonist ning idarannikul New Yorgist ja Washingtonist.

Vene viisa hankimine on keeruline protsess, kuid nüüd peavad lääneranniku venelased või topeltkodakondsed minema teisele poole USA-d.

Jättes diplomaatilised sammud kõrvale, tuleks mõelda, kas Venemaa sellise ühisrinde puhul oma käitumist muudab.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu seda ei usu, vaid arvab, et on vaid aja küsimus, millal Venemaa uue provokatsiooni korraldab, et taas kord testida Euroopa Liidu ja Ühendriikide sidet.

"Praegu seisab ees jalgpalli MM juunis-juulis, mistõttu nad võtavad ilmselt natukene hoo maha, kuid pärast seda võivad uue hooga jätkata. Ees seisavad USA kongressi vahevalimised," tuletas Stoicescu meelde.

"Ees seisavad ka Ukraina presidendivalimised märtsis. Ja eeldatavasti peale jalgpalli MM-i näeme aasta teises pooles ja uue aasta alguses venemaa tugevnevat kampaaniat, Ukraina diskrediteerimist. Iseasi, kas venemaal on olemas alternatiivne variant Porošenkole, keda nemad tahaksid kui lepitajat ja esile tuua," lisas ta.

Majanduslike küsimuste alla liigitub ka Nord Stream 2 ehitamine, millele Saksa valitsus andis keset diplomaatilist tormi üllatuslikult rohelise tule. Justkui sooviga näidata, et ega nad kogu läänega nii ühtsed ka kõiges pole.
Kalev Stoicescu usub, et Nord Stream 2 blokeerimine võib uue ja šokeerivama provokatsiooni puhul kõne alla tulla, kuid Kadri Liik peab probleemiks ühtse õigusliku aluse puudumist Euroopa Liidus.

Liik selgitas, et on riike, kes näevad selles sõjalist julgeolekuohtu. Näiteks Taani on asju selle pilguga vaadanud ja hakanud seadusi kohendama viisil, mis oleks võimalik vaadata torujuhtmeid kui julgeolekuohtu.

Samas Soome ei näe asja nii, nende jaoks on see puhtalt kommertsettevõtmine. Veel on riike, nagu Poola, kes leiab, et Nord Stream 2 paneb Euroopa veel rohkem sõltuvusse Vene gaasist.

"Häda on selles, et puudub selline ühtne õiguslik alus, kuna kogu seadusandlus, mis EL-i energiapoliitika praegu reguleerib, on suures osas noorem kui Nord Stream 2," lausus Liik.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: