Briti julgeolekuametnikest allikad ütlesid Briti päevalehele The Times, et nende hinnangul valmistati närvimürk Novitšok Venemaal Saratovi oblastis Šihhanõs asuvas "sõjalises uurimisbaasis".

"See labor polnud kunagi osa meie tööst," lausus Kremli saadik Volga föderaalringkonnas Mihhail Babitš uudisteagentuurile Interfax.

"Kõik baasid, kus keemiarelvi ladestati, on hästi teada. Šihhanõ pole üks neist," lausus Babitš. Ta on keemiadesarmeerimise riikliku komisjoni endine esimees.

Babitši sõnul oli Saratovis teistsugune "rajatis", kuid see ei asunud Šihhanõs.

Timesi andmeil paiknes suletud linnas Šihhanõs Venemaa vaste Briti kaitselaborile Porton Down. Šihhanõs asub Venemaa riikliku orgaanilise keemia ja tehnoloogia teadusuuringute instituudi kohalik haru. Instituudi sõnul tehakse praegu selle Šihhanõs asuvas harus tööd riigi "julgeoleku tagamiseks" ja keemiarelvade hävitamiseks.

Nõukogude Liit rajas mitu suletud linna, kuhu paigutati salajased sõjalised ja uurimisrajatised, millele pääsesid ligi vaid vähesed.

Mitu keemikut, nende seas Novitšoki olemasolust esmakordselt teatanud Vil Mirzajanov, on öelnud, et närvimürgi töötas Šihhanõs välja teadlane Pjotr Kirpitšev. Märtsis ütles Vene teadlane Leonid Rink riigimeediale, et töötas 27 aastat Šihhanõs riiklikus laboris, kus Novitšoki arendamisest sai tema doktoritöö alus.

Vene president Vladimir Putin teatas 2017. aasta septembris, et Moskva hävitas oma viimased keemiarelvad.

Suurbritannia süüdistab Venemaad Novitšoki kasutamises 4. märtsil Inglismaal endise Vene-Briti topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu. Kreml eitab süüdistust.