Puudega laps, ratastool ja ametnike mugavustsoon ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Taastatud iseseisvuse aja jooksul oleme kasvatanud plejaadi ametnikke, kes sarnaselt Vana-Hiinale teavad ja korraldavad kõike lähtudes keisri tahtest oma mugavustsoonis, kirjutab puudega lapse isa Andri Arula.

Alles hiljuti kõlas uudis, et kärbitakse puudega inimestele abivahendite ostmiseks mõeldud toetusi. Raha saavat kiiresti otsa. Otsa olukorras, kus koalitsioon Toompeal hõiskab pidevalt, kuidas just nõrgematele ja väetimatele pidevalt raha juurde antakse.

Paberil võib juurde andmine ju isegi välja tulla. Tegelikkus on aga hoopis teine. Hea näide on olukord, kus puudega lapse vanem tahab oma lapsele osta funktsionaalsemat ratastooli. Ratastooli, mis tekitaks vähem lamatisi, mille seljatugi oleks ortopeediline.

Pelgalt ratastooli ortopeediline seljatugi maksab XXXXXXX eurot. Riik tuleb siinjuures abivajajale appi. Ratastooli ostmisele kuluvast summast tasub riik 90 protsenti. Omaosalus on ülejäänud kümme. Võiks ju öelda, et riik aitab hädalist. Sellele vastu vaielda ei saa. Paha on vaid see, et raha saab kiiresti otsa.

Ja nüüd jõuamegi kõikvõimsate ametnike mugavustsoonini.

Põhimõtteliselt koostavad ametnikud nimekirja tootjatest ja tootjate kaupadest, mille ostmisel riik hädalisele appi tuleb. Nimekirjas märgitakse ära tootjad, kelle kaupa võib osta, ja parameetrid, millele toode vastama peab. Ning siinkohal tuleb mängu otsustava ametniku suva.

Nutitelefoni ostes teame, et Apple’i iPhone on vinge kaubamärk. Tõenäoliselt küll mitte parem näiteks Huawei toodangust, kuid aegade jooksul on välja kujunenud arusaam, et iPhone on vinge asi. Mis sellest, et helistada, sõnumeid saata ja internetis surfata saab Huawei toodanguga vähemalt sama hästi. Sarnane olukord valitseb ka ratastoolide maailmas. Mõni bränd on teistest tuntum. Nii panebki ametnik nimekirja tuntuma ning kallima tootja kauba tingimused ja parameetrid, mõtlemata sellele, et raha saab varsti otsa.

Tema, ametnik, on oma töö heas usus ära teinud ning keegi ei saa vinguda. Lihtsalt asjaolud on sellised. Teised peavad ootama, kuni raha juurde tuleb. Rõõmsad on siinjuures ainult tuntud kaubamärgi maaletoojad, sest nende määratud hind lubab rahulikku äraolemist edaspidigi.

Mis juhtub aga siis, kui kellelgi on vaja abivahendit, mida nimekirjas üldse ei ole või mis maksab ettenähtust palju rohkem? Siis algab pikk kirjavahetus algul ühe ning seejärel teise ja kolmandagi ametnikuga, mis peaks viima lahenduseni. Peaks viima, võiks optimistlikult nentida. Kas ka viib?

Üks sarnases olukorras olnud raske puudega lapse ema kirjeldas lahenduseta lõppenud asjaajamist ametnikega: „Reeglites on kirjas, et abivahend peab olema uus. Aga uus on kallis. Öeldakse: „Seetõttu me abivahendi ostmist toetada ei saa.“ Kuid müüakse ju sarnast, kasutatud ja odavamat riistapuud! „Kahjuks ei sobi ka see, sest abivahend peab olema uus.““

Edasine kirjeldus kuuluks juba rohkem kõrgema bürokraatliku pilotaaži valdkonda.

Kas selline suhtumine vastab meie arusaamisele õhukesest ja paindlikust riigist? Riigist, mis peaks näoga olema abivajaja, mitte riigiga vabalt suhtleva firma, kaubamärgi maaletooja või ametniku mugavustsooni poole?

Jääb üle vaid kurvalt pead raputada ja imestusega tunnistada, et avalikus sektoris tõusevad palgad kõige kiiremini. Ning mitte õpetajatel, päästjatel ja politseinikel, vaid ametnikel, kes peaksid meile tagama paindliku riigi. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: