Ratastoolidest ja rahast
Viimasel ajal on palju räägitud puudega inimeste abivahendite hüvitamisest. Hea, et teema kajastamist leiab. Kasutan võimalust, et süsteemi toimimist lähemalt selgitada.
Kuigi tõsi on see, et aasta alguses peatati teatud toodete hüvitised, toimib abivahendite süsteem praegu esimest korda ilma järjekordadeta eluks hädavajalikele abivahenditele. Meie eesmärk ongi tagada see, et ka edaspidi ei pea ükski abivajaja oma ratastooli, kuulmisaparaati või mähkmeid kuude või isegi aastate kaupa ootama. Alles paar aastat tagasi oli selline asi igapäevane reaalsus.
Mis puudutab hüvitatavaid abivahendeid, siis erinevalt haigekassa süsteemist ei ole sotsiaalkindlustusametil nimekirju ei tootjatest ega ka kaubamärkidest, mida abivahenditena hüvitatakse. Seega – kui näiteks laps vajab ratastooli, siis peab väljastama arst tõendi ratastooli vajaduse kohta ning konkreetse mudeli saab valida abivahendeid müüvast ja rentivast ettevõttest. Sealjuures on inimesel endal võimalus valida, millise ettevõtte poole ta pöördub. Mingit riigipoolset etteantud nimekirja seejuures ratastooli mudelitest ei ole.
Abivahendite puhul on kehtestatud nii hüvitatavate abivahendite nimekirjad kui ka piirhinnad. Samas on selge, et esineb juhtumeid, mil vajaminev abivahend ei mahu etteantud piirhinna sisse või ei ole üldse hüvitatavate abivahendite nimekirjas. Sellisteks puhkudeks on ette nähtud erimenetlus.
Et saada määrusevälist või ettenähtust kallimat abivahendit, tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada taotlus, lisada tõend abivahendi vajaduse kohta ning kaks hinnapakkumist. Mingeid pikemaid kirjavahetusi see protsess ei eelda, küll aga tuleb arvestada sellega, et inimesega võidakse lisaküsimuste korral telefoni teel ühendust võtta või lisaselgitusi küsida. Kuna aga tegemist on erimenetlusega, mis eeldabki meie poolt põhjalikumat vaagimist, tuleb selliste võimalike lisaküsimustega paratamatult arvestada.
Iga lisakulu tuleb muidugi mõne teise abivajaja arvelt, kuid kindlasti ei ole positiivsed otsused midagi enneolematut. Näiteks eelmisel aastal rahuldasime 70 protsenti erimenetluse taotlustest.
Mis puudutab kasutatud abivahendi soetamist, siis siin ei saa riik panna ettevõttele kohustust müüa inimesele kasutatud toodet, kuna ettevõte vastutab selle toote töökindluse eest. Samal põhjusel ei saa riik hakata reguleerima kasutatud abivahendite turgu, kus üks kasutaja soovib oma abivahendit teisele kasutajale müüa.
Küll aga on võimalik abivahendi rentimine, kuna sellisel juhul on ettevõte kohustatud tegema tootele korralist hooldust, vajadusel seda remontima ning pakkuma selleks ajaks ka asendustoodet.
Oleme hea meelega valmis lisaselgitusi andma ja küsimustele vastama – seda nii telefoni kui kirja teel, samuti on teretulnud kõik ettepanekud, kuidas asju paremini korraldada. Ka meie otsime pidevalt võimalusi, et süsteemi tõhusamaks muuta nii, et võimalikult paljud abivajajad abi saaksid.
Kavatseme näiteks üle vaadata nii hüvitatavate abivahendite nimekirjad kui piirhinnad, samuti muuta süsteem digilahenduste abil oluliselt kasutajasõbralikumaks. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli